Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankurid omavahel
Pole just tavaline, et pankurid omavahel nagu kass ja koer kaklema lähevad ja põhitöö sootuks unustavad. Eesti on selles suhtes arenenud maadest pea jagu üle, sest Ühispank Ain Hanschmidti eestvedamisel ja Tallinna Pank Guido Sammelselja juhtimisel oskavad klientidele tsirkust pakkuda.
Nii suutsid nad möödunud nädalal omavahel korralikult tülli minna, süüdistades üksteist alatuses, vassimises ja veel mitmes patus, mis heade pangandustavadega kuidagi kokku ei sobi.
Tüli sai alguse arvatavasti sellest, et Tallinna linn otsustas oma 2,1 miljardi kroonise aastamahuga kontsernikonto Tallinna Pangast Ühispanka üle viia. Sammelseljale, kelle pank on aeg-ajalt rahalistes raskustes olnud, oli see ilmselt liig mis liig.
Tüli kaugemaid tagamaid tuleb aga otsida pingestatud pangandusturult, kus kõige suuremad tegijad, nagu Hansa- ja Hoiupank, näeksid meeleldi oma turuosa suurenemist väiksemate konkurentide arvel. Suurpankadele on väikeste omavaheline nääklemine ainult mokka mööda.
Klientide õnneks ei lastud vihastel pankuritel kaua piike murda. Eesti Pank kutsus mehed vaibale ja valas nad külma veega üle. Kuidagi üksteisele järeleandmisi tehes sõlmiti vaherahu, mis hoidis ära suurema kaose, mille konkurendid kohe enda kasuks oleks pööranud.
Kõva õppetund oli see mõlemale osapoolele. Tuli jäi aga tuha alla hõõguma, sest pankurite sõnasõjast tekkis rida küsimusi, millele juba kindlasti huviga vastuseid otsitakse.