Hüsteeriaks pole põhjust
Ühinemisläbirääkimistele Euroopa Liiduga võidakse kaasata ka Eesti
Kolme nädala pärast Amsterdamis toimuv ELi valitsusjuhtide tippkohtumine ei too Clyde Kulli sõnul mingit selgust. «Amsterdami kohtumine on pühendunud valitsustevahelise konverentsi lõpetamisele ja laienemise küsimusega seal ei tegeleta,» väitis Kull.
Esimesi märke võib Kulli sõnul saada juuni keskel, kui avaldatakse Euroopa komisjoni arvamused liituda soovivate riikide kohta. Juuni viimastel päevadel toimub Euroopa komisjoni seminar, kus Euroopa Liidu laienemise küsimustega tegelev komissar Hans van den Broek annab volinikele informatsiooni, milline pilt on kujunenud Euroopa komisjoni direktoraadil. «See pole meile mõeldud informatsioon, vaid on komisjoni sisene,» lisas Kull.
Tema sõnul on veel lahtine, kas kõikidele riikidele antakse positiivne arvamus ja jäetakse otsustamine liikmesriikidele või komisjon püüab anda erineva pildi ja erinevad järeldused ning soovitused erinevate maade kohta.
Kulli sõnul on võimalik, et läbirääkimisi alustatakse kõigi liituda soovijatega. «Poliitiliselt on väga raske kellelegi ära öelda, võimalik, et tehakse mingi pehme algus kõigile,» lausus ta.
Eesti võimalusi hinnates ütles Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee juhatuse aseesimees Kristiina Ojuland, et võtmeotsustaja Euroopa Liidu laienemisel on Saksamaa.
Eesti suursaadik Saksamaal Margus Laidre ütles eile, et Saksamaal pole ametlikku otsust Euroopa Liidu laienemise kohta veel tehtud ja Eesti saatkonnale Bonnis on teatatud, et seda ei tehta enne, kui valmivad Euroopa komisjoni arvamused.
Bonn ei ole ebasoodsalt meelestatud Balti riikide suhtes, aga Saksa poliitika paremaks mõistmiseks tuleb heita pilk maakaardile ja vaadata, kes on Saksamaa lähimad naabrid, ütles Laidre.
Peaminister Mart Siimanni sõnul on tõenäosus, et Eesti saab ELiga liitumise esimesse ringi suurem kui see, et ta ei saa. «Eeldan, et arvestatakse objektiivsete näitajatega arvamuse andmisel ning need näitajad on Eestil konkurentsivõimelised,» lisas Siimann. Küsimusele, milline on stsenaarium, kui Eesti ei pääse esimeste hulgas ELi, vastas peaminister: «Kuigi me oleme optimistid, tegeleme juba praegu stsenaariumi ja variantidega, mille puhul meie lootused ei täitu. Igal juhul ei ole senine tegevus seaduste harmoniseerimisel ja ametnike koolitusel olnud asjatu.»
Eestis asuva Euroopa komisjoni delegatsiooni esimene sekretär Niall Leonard ütles, et tema isiklikult sooviks Eesti võtmist Euroopa Liidu läbirääkimistele. «Mulle meeldib Eesti,» tunnistas ta.
Leonardi sõnul teevad lõpliku otsuse Euroopa Liidu kandidaatriikide suhtes liikmesriikide riigipead, kes võivad Euroopa komisjoni arvamust arvesse võtta, kuid võivad ka mitte.
Rääkides võimalikust negatiivsest otsusest Eesti liitumisel ELiga, ütles Kristiina Ojuland, et võib-olla ongi see Eestile parem, et ei tormata ühest äärmusest teise.
«Meile jääb paras üleminekuperiood, mis sunnib ka meid endid rohkem pingutama,» väitis Ojuland. «Eestil ei oleks praegu kergem pea ees Euroopa Liitu tormata, kui me teame, et meie ministeeriumid ja ametnikud ei ole täna selleks valmis,» lisas Ojuland.