• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Marati aktsionärid nõustusid juhatusega

    1991. aastal emiteeritud eelisaktsiaid on ligi kuus tuhat. Nende omanikud on aktsiate väljastamise ajal firmas töötanud inimesed. Marati juhataja Guido Viik kinnitas, et üldkoosolek möödus kiiresti, sest aktsionärid toetasid juhatuse ettepanekuid.
    Guido Viigi sõnul ei ole Marati aktsionärid seni aktsiate Tallinna väärtpaberibörsil noteerimist arutanud. «Käesoleva aasta jooksul Marat börsile ei lähe,» teatas ta. «Mitteametlikult on siiski börsile viimist arutatud ja silmad hoiame lahti igal juhul,» märkis Viik.
    Kahe viimase aasta kahjum ei ole Viigi väitel peamine põhjus, miks Marat börsile ei pürgi. «Aga üks kindlasti,» lisas ta. «Peamine on siiski aktsionäride tahe,» tõdes Viik.
    Aktsionäride üldkoosolek kinnitas ka Marati eelmise aasta majandustulemused. Marati Grupi eelmise aasta müügikäive oli 155 miljonit krooni. Kasum oli 1,1 miljonit krooni, ent erakorraliste kuludena maha kantud 4,7 miljoni krooni tõttu jäi kahjumiks 4,2 miljonit krooni.
    Erakorraline kahjum tekkis Marati osalusega Saksa partnerist usaldusühingu Walter Bitzer KG maksejõuetusest.
    KND Marati aktsiakapital on 2,4 miljonit krooni. Firmal on üle kahe tuhande eraisikust aktsionäri. Suurima osalus on KND Marati endisel direktoril Ants Kapralil, kellele kuulub 5,4 protsenti aktsiakapitalist. 50,9 protsenti aktsiakapitalist kuulub 25-le eraisikule, kellest 19 on KND Marati asutajaliikmed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.