• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikontrolli etteheited valitsussidele

    Riigikontrolli tööaruandes on kirjas, et 1995. aastal kaeti majandamiskulude ülekulu peamiselt töötasu kokkuhoiu arvel. Sellega rikuti riigieelarve seadust. Lippmaa sõnul on kõik riigikontrolli aktis viidatud puudused likvideeritud ja lahendatud.
    Riigikontroll leidis, et valitsusside käibemaksuga maksustatav käive oli ettenähtust suurem, kuid valitsusside ei olnud end käibemaksukohustuslasena registreerinud ja maksu tasunud. «Need väited ei ole tõesed,» kostis Lippmaa. «See on seaduse vastane, et valitsusside riigiasutusena oleks käibemaksukohustuslane. Riik on juriidiline isik, valitsusside riigikantselei asutusena teostab vaid riigi kui juriidilise isiku teatud funktsioone. Me ei ole juriidiline isik, me ei saa olla käibemaksukohustuslane.»
    Riigikontrolli peakontrolöri Sven Potapovi sõnul on riigikontroll saanud valitsussidest vastuse, milles öeldakse, et seda küsimust on arutatud rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi ning riigi maksuameti peadirektori Kalev Järvelillega ning probleem lahendatakse lõplikult 1997. aasta jooksul.
    Riigikontroll heitis ette, et arveldused Eesti Telefoni ja valitsusside vahel ei olnud omavahel kooskõlas.
    «Muidugi ei ole, ei ole tänaseni, sest Eesti telefoni arved ei lähe meie omadega lihtsalt kokku. Miks ei lähe, ei tea seda põhjust tänaseni. Eesti Telefon kirjutab lihtsalt suuremaid arveid välja. Meil on kokku lepitud vaidlustamise kord, selles mõttes ei ole see akt relevantne,» rääkis Lippmaa.
    Riigikontroll tegi märkuse, et valitsusside omatulu eelarve täitmise aruanne ei olnud tõene. 578 500 krooni majandustegevusest saadud tulu kulutati materiaal-tehnilise varustuse parandamise ja remondi asemel lisatasudeks ning sotsiaalmaksuks.
    «Lisaeelarve on kinnitatud riigikantseleis,» kostis Lippmaa.
    Riigikontroll leidis, et valitsusside jättis riigieelarvesse kandmata riigivara müügist laekunud 75 600 kr ja tulumaksu sellelt 5500 kr.
    Ka põhivara polnud asutuses täies ulatuses arvele võetud, raamatupidamisaruandluses ei kajastunud põhivara müük.
    Rendituludest olid tegemata kanded riigieelarvesse 39 300 krooni. Lippmaa ei soovinud riigikontrolli neid süüdistusi kommenteerida.
    Samuti lubas valitsusside mitte teha enam ülekulutusi ametisõitudele. 1995. a hüvitati isiklike sõiduautodega tehtud ametisõitude kulutusi üle piirmäära 99 700 ja 1996. a I poolaastal 68 800 krooni.
    Puhkusi valitsussides kontrollitud perioodil ei vormistatud. Tööinspektsioon vastas, et 1995--1996. a töötajatele korralist puhkust ei võimaldatud. Puuduse likvideerimiseks koostas valitsusside 1997. a puhkuste ajakava, mis arvestab, et sellel aastal võimaldatakse töötajatele saamata jäänud puhkused koos korralise puhkusega.
    Küsimusele, kas valitsusside on puudused likvideerinud, vastas Potapov: «Nii nad vastasid meile, aga me ei ole vastuseid üle kontrollinud.» Ka pole Potapovi sõnul saadud korralikke seletusi, miks puudused tekkisid. «Tahame kolmandas kvartalis teha järelkontrolli,» lisas Potapov.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.