Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valuutaturud on euro suhtes ärevil
Möödunud nädala viimast päeva alustas dollar veidi üle 1,70 marga e 13,60 krooni. Ennelõunal liikus dollar vahemikus 1,701--1,703 marka. New Yorgi föderaalreservide president W. McDonoughi kommentaar ülemaailmsel valuutakonverentsil Torontos tugevdas veidi dollarit, mis testis korraks psühholoogiliselt olulist 1,7075 USD/DEMi (13,66 krooni) kurssi. McDonough väitis, et tugev dollar, aga ka tugev euro on USA huvides, rõhutades samas, et informatsioon, mis on teada USA teise kvartali majandustulemuste kohta, osutab USA majanduse aeglustumisele. Turud reageerisid minimaalselt USA esimese kvartali rahvusliku koguprodukti peale, mis kasvas esimeses kvartalis 5,8 protsenti, see oli tunduvalt madalam kui ennustatud 6,0%. Vastuolud Saksamaa riigipanga ja rahandusministeeriumi vahel ning vasakpoolsete tõenäoline võit Prantsusmaa parlamendivalimistel ei lasknud dollaril siiski edasi tõusta ja päeva lõpetas dollar 1,706 ehk 13 krooni tasemel. Möödunud nädala sündmuste taustal tundub, et tulevane euro tuleb laiapõhjaline suhteliselt nõrk valuuta. (Ärgem unustagem, et nii mark kui ka Prantsuse frank saavad tulevase valuuta tuumaks).
Põhjanaabrite valuutad olulselt ei muutunud. Soome marga kurss jäi nädalavahetusel 2,65 kroonile. Rootsi kroon maksis 1,76 krooni.
Hansapanga aktsia tõusis Helsingis 2,00 marga võrra 49,00 margani (129,85 kroonini). Omanikku vahetas 2400 aktsiat. Ühispanga aktsia tõusis 0,40 marga võrra 19,90 margani (52,74 kroonini). Kauplemismaht oli 500 aktsiat.