Lennuamet vajaks uusi finantseerimispõhimõtteid

Eesti lennuameti peadirektori Eduard Tüüri sõnul on praeguse eelarve ja töötajate koosseisuga Euroopa Liidu poole liikuda ning igapäevast tööd teha küllaltki raske. Lennuameti eelarve on alla 4 miljoni krooni.

37 töötajale saab maksta kuupalka 2000--4000 krooni. See teeb raskeks korralike spetsialistide töölemeelitamise ning töölhoidmise.

Lätlased on Tüüri hinnangul oma tsiviillennunduse korraldamisel Eestist ette jõudnud. Nad on mõistnud, et riigieelarvelise asutusena ei ole võimalik normaalselt tööd teha, sest lennufirmad tõmbavad paremad spetsialistid lihtsalt endale.

Tüüri sõnul finantseeritakse Lätis lennuametit maandumistasude kaudu. Lennujaam saab lennufirmadelt maandumistasu, millest osa kannab üle lennuametile. Sealses lennuametis töötab 30 inimest, kuid nende palgafond on suurem kui Eesti lennuametis.

Ka Leedus plaanitakse lähiajal lennujuhtimisstruktuure ümber korraldada. Suure tõenäosusega hakatakse Leedu lennundust tulevikus juhtima laiendatud lennujuhtimiskeskuse põhimõttel.

Kuna Eesti on rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni liige, lasuvad riigil ka teatud kohustused lennundusjärelevalve alal. Nende täitmiseks on aga vaja teatud arv spetsialiste, ütles Tüür.

Tüüri sõnul on ka rahvusvahelistes lennundusringkondades huvi tuntud, kuidas on võimalik sellise eelarvega ameti ees seisvaid ülesandeid täita.

Isegi kui Eestis oleks ainult üks ühe lennukiga lennufirma, ei tähenda see veel sugugi, et lennuametis võiks töötada paar inimest. Arvutuste kohaselt oleks lennuametis vajalik 30 spetsialisti tööl olemine. Praegu on töökohti 37, kuid probleeme tekitavad madalad palgad, mis peletavad spetsialiste lihtsalt eemale.

Tüüri ütlusel on teede- ja sideministeeriumi lennundusosakond põhimõtteliselt mõistnud lennuameti väljaöeldut.

Tüüri sõnul oleks lennuametil praegusele ligi neljale miljonile vaja juurde ca kolm miljonit krooni.

Tüüri hinnangul võiks lennuametit finantseerida Eesti lennuliiklusteeninduse keskusele aastas laekunud ülelennu- ja muudest navigatsioonitasudest. Praegu saab keskus aastas 100 miljonit krooni, mis kantakse riigieelarvesse ning millest siis eraldatakse keskusele tagasi ligi 70 miljonit krooni.

Teede- ja sideministeeriumi lennundusosakonna juhataja Jaan Milvek räägib, et asja on ministeeriumi ja lennuameti vahel korduvalt arutatud. Tema sõnul ei saa ametit lennuliiklusteenistuse keskusest finantseerida enne seaduse muutmist. Praegu läheks selline teguviis vastuollu avaliku teenistuse seadusega ja vabariigi valitsuse seadusega. Lennuameti puhul on tegemist avalikku võimu teostava institutsiooniga, mida finantseeritakse vaid riigieelarvest.

Milvekiga nõustub ka lennuliiklusteeninduse keskuse juhataja Jaan Tamm. Kuna tegu on riigiasutusega, ei tule lennuameti eelarveväline toetamine praegu kõne alla. Samas ei tähenda see veel, et ma lennuameti alternatiivse finantseerimise viise ei toetaks, lisab Tamm.

Ühe võimalusena tuleks Milveki hinnangul kõne alla, et lennuametile antaks mingi eristaatus.

Kuna tulevikus soovib valitsus lennuametile anda uusi funktsioone ja on kavas luua uusi töökohti, siis on järgmise aasta riigieelarve projektis lennuametile ette nähtud ka suurem eelarve.