Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennuamet vajaks uusi finantseerimispõhimõtteid

    Eesti lennuameti peadirektori Eduard Tüüri sõnul on praeguse eelarve ja töötajate koosseisuga Euroopa Liidu poole liikuda ning igapäevast tööd teha küllaltki raske. Lennuameti eelarve on alla 4 miljoni krooni.
    37 töötajale saab maksta kuupalka 2000--4000 krooni. See teeb raskeks korralike spetsialistide töölemeelitamise ning töölhoidmise.
    Lätlased on Tüüri hinnangul oma tsiviillennunduse korraldamisel Eestist ette jõudnud. Nad on mõistnud, et riigieelarvelise asutusena ei ole võimalik normaalselt tööd teha, sest lennufirmad tõmbavad paremad spetsialistid lihtsalt endale.
    Tüüri sõnul finantseeritakse Lätis lennuametit maandumistasude kaudu. Lennujaam saab lennufirmadelt maandumistasu, millest osa kannab üle lennuametile. Sealses lennuametis töötab 30 inimest, kuid nende palgafond on suurem kui Eesti lennuametis.
    Ka Leedus plaanitakse lähiajal lennujuhtimisstruktuure ümber korraldada. Suure tõenäosusega hakatakse Leedu lennundust tulevikus juhtima laiendatud lennujuhtimiskeskuse põhimõttel.
    Kuna Eesti on rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni liige, lasuvad riigil ka teatud kohustused lennundusjärelevalve alal. Nende täitmiseks on aga vaja teatud arv spetsialiste, ütles Tüür.
    Tüüri sõnul on ka rahvusvahelistes lennundusringkondades huvi tuntud, kuidas on võimalik sellise eelarvega ameti ees seisvaid ülesandeid täita.
    Isegi kui Eestis oleks ainult üks ühe lennukiga lennufirma, ei tähenda see veel sugugi, et lennuametis võiks töötada paar inimest. Arvutuste kohaselt oleks lennuametis vajalik 30 spetsialisti tööl olemine. Praegu on töökohti 37, kuid probleeme tekitavad madalad palgad, mis peletavad spetsialiste lihtsalt eemale.
    Tüüri ütlusel on teede- ja sideministeeriumi lennundusosakond põhimõtteliselt mõistnud lennuameti väljaöeldut.
    Tüüri sõnul oleks lennuametil praegusele ligi neljale miljonile vaja juurde ca kolm miljonit krooni.
    Tüüri hinnangul võiks lennuametit finantseerida Eesti lennuliiklusteeninduse keskusele aastas laekunud ülelennu- ja muudest navigatsioonitasudest. Praegu saab keskus aastas 100 miljonit krooni, mis kantakse riigieelarvesse ning millest siis eraldatakse keskusele tagasi ligi 70 miljonit krooni.
    Teede- ja sideministeeriumi lennundusosakonna juhataja Jaan Milvek räägib, et asja on ministeeriumi ja lennuameti vahel korduvalt arutatud. Tema sõnul ei saa ametit lennuliiklusteenistuse keskusest finantseerida enne seaduse muutmist. Praegu läheks selline teguviis vastuollu avaliku teenistuse seadusega ja vabariigi valitsuse seadusega. Lennuameti puhul on tegemist avalikku võimu teostava institutsiooniga, mida finantseeritakse vaid riigieelarvest.
    Milvekiga nõustub ka lennuliiklusteeninduse keskuse juhataja Jaan Tamm. Kuna tegu on riigiasutusega, ei tule lennuameti eelarveväline toetamine praegu kõne alla. Samas ei tähenda see veel, et ma lennuameti alternatiivse finantseerimise viise ei toetaks, lisab Tamm.
    Ühe võimalusena tuleks Milveki hinnangul kõne alla, et lennuametile antaks mingi eristaatus.
    Kuna tulevikus soovib valitsus lennuametile anda uusi funktsioone ja on kavas luua uusi töökohti, siis on järgmise aasta riigieelarve projektis lennuametile ette nähtud ka suurem eelarve.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.