Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennuamet vajaks uusi finantseerimispõhimõtteid

    Eesti lennuameti peadirektori Eduard Tüüri sõnul on praeguse eelarve ja töötajate koosseisuga Euroopa Liidu poole liikuda ning igapäevast tööd teha küllaltki raske. Lennuameti eelarve on alla 4 miljoni krooni.
    37 töötajale saab maksta kuupalka 2000--4000 krooni. See teeb raskeks korralike spetsialistide töölemeelitamise ning töölhoidmise.
    Lätlased on Tüüri hinnangul oma tsiviillennunduse korraldamisel Eestist ette jõudnud. Nad on mõistnud, et riigieelarvelise asutusena ei ole võimalik normaalselt tööd teha, sest lennufirmad tõmbavad paremad spetsialistid lihtsalt endale.
    Tüüri sõnul finantseeritakse Lätis lennuametit maandumistasude kaudu. Lennujaam saab lennufirmadelt maandumistasu, millest osa kannab üle lennuametile. Sealses lennuametis töötab 30 inimest, kuid nende palgafond on suurem kui Eesti lennuametis.
    Ka Leedus plaanitakse lähiajal lennujuhtimisstruktuure ümber korraldada. Suure tõenäosusega hakatakse Leedu lennundust tulevikus juhtima laiendatud lennujuhtimiskeskuse põhimõttel.
    Kuna Eesti on rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni liige, lasuvad riigil ka teatud kohustused lennundusjärelevalve alal. Nende täitmiseks on aga vaja teatud arv spetsialiste, ütles Tüür.
    Tüüri sõnul on ka rahvusvahelistes lennundusringkondades huvi tuntud, kuidas on võimalik sellise eelarvega ameti ees seisvaid ülesandeid täita.
    Isegi kui Eestis oleks ainult üks ühe lennukiga lennufirma, ei tähenda see veel sugugi, et lennuametis võiks töötada paar inimest. Arvutuste kohaselt oleks lennuametis vajalik 30 spetsialisti tööl olemine. Praegu on töökohti 37, kuid probleeme tekitavad madalad palgad, mis peletavad spetsialiste lihtsalt eemale.
    Tüüri ütlusel on teede- ja sideministeeriumi lennundusosakond põhimõtteliselt mõistnud lennuameti väljaöeldut.
    Tüüri sõnul oleks lennuametil praegusele ligi neljale miljonile vaja juurde ca kolm miljonit krooni.
    Tüüri hinnangul võiks lennuametit finantseerida Eesti lennuliiklusteeninduse keskusele aastas laekunud ülelennu- ja muudest navigatsioonitasudest. Praegu saab keskus aastas 100 miljonit krooni, mis kantakse riigieelarvesse ning millest siis eraldatakse keskusele tagasi ligi 70 miljonit krooni.
    Teede- ja sideministeeriumi lennundusosakonna juhataja Jaan Milvek räägib, et asja on ministeeriumi ja lennuameti vahel korduvalt arutatud. Tema sõnul ei saa ametit lennuliiklusteenistuse keskusest finantseerida enne seaduse muutmist. Praegu läheks selline teguviis vastuollu avaliku teenistuse seadusega ja vabariigi valitsuse seadusega. Lennuameti puhul on tegemist avalikku võimu teostava institutsiooniga, mida finantseeritakse vaid riigieelarvest.
    Milvekiga nõustub ka lennuliiklusteeninduse keskuse juhataja Jaan Tamm. Kuna tegu on riigiasutusega, ei tule lennuameti eelarveväline toetamine praegu kõne alla. Samas ei tähenda see veel, et ma lennuameti alternatiivse finantseerimise viise ei toetaks, lisab Tamm.
    Ühe võimalusena tuleks Milveki hinnangul kõne alla, et lennuametile antaks mingi eristaatus.
    Kuna tulevikus soovib valitsus lennuametile anda uusi funktsioone ja on kavas luua uusi töökohti, siis on järgmise aasta riigieelarve projektis lennuametile ette nähtud ka suurem eelarve.
  • Hetkel kuum
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Apple, Amazon ja Alphabet jooksid tulemustega lati alt läbi
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.

Olulisemad uudised

Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.