• OMX Baltic−0,59%289,37
  • OMX Riga0,51%884,99
  • OMX Tallinn−0,84%1 828,85
  • OMX Vilnius0,2%1 140,36
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,3%8 663,8
  • Nikkei 2250,73%38 055,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • OMX Baltic−0,59%289,37
  • OMX Riga0,51%884,99
  • OMX Tallinn−0,84%1 828,85
  • OMX Vilnius0,2%1 140,36
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,3%8 663,8
  • Nikkei 2250,73%38 055,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • 19.06.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kindlustusturg liigub miljardi krooni graafikus

Kahjukindlustusest on sel aastal kogutud 375,6 mln krooni preemiaid ehk 50,8% eelmise aasta kogusummast, elukindlustusest 36,5 mln krooni ehk 56,9% mullusest. Elukindlustuse osakaal turul on kasvanud 8 protsendilt 8,8-le.
Eesti Elukindlustuse ASi juhatuse esimees Priit Potisepp ütles, et tema hinnangul peaksid preemiad tänavu ületama miljardi krooni piiri, kusjuures elukindlustuse osa kasvab kümnendikuni.
ETAS Kindlustuse juhatuse esimees Kalle Kaldjärv prognoosis, et turg kasvab sel aastal vähemalt 950 mln kroonini.
Priit Potisepp nimetas kõige positiivsemaks tendentsiks liikluskindlustuse rolli vähenemist kindlustusportfellides. «Liikluskindlustus kui riigi produkt ei peegelda turu vaba arengut,» rõhutas Potisepp.
Tema sõnul võib liikluskindlustuse tähtsuse vähenemisega osaliselt seletada nii Nordika Kindlustuse turuosa märgatavat vähenemist kui Eesti Varakindlustuse turuosa pisikest kasvu. Nordika portfellist moodustab liikluskindlustus 75%, samal ajal kui Eesti Varakindlustusel on õnnestunud viia liikluskindlustuse osa alla poole.
Kalle Kaldjärv nentis, et kahjukindlustusturul on reserve ka ilma liikluskindlustuseta, kuna oluline osa ettevõtete varast on kindlustamata ja elanike vara on üldiselt alakindlustatud. «Eriti torkab alakindlustatus silma maapiirkondades, kus inimestel on lihtsalt vähe raha,» märkis Kaldjärv.
Ta nentis samas, et ettevõtete vara kindlustamises ei suuda väikesed seltsid suurtega sammu pidada, sest hinnad on viidud väga madalale. «Muidu on aga väiksus sageli plussiks, sest väike selts on tahes-tahtmata kliendisõbralikum,» sõnas Kaldjärv.
Kaldjärv märkis, et kindlustusturg tervikuna areneb tänu konkurentsile kliendile soodsas suunas, tariifid on langenud ja tingimused lähevad üha soodsamaks. Priit Potisepa hinnangul kaasneb sellega siiski suur oht.
«Kui mõni kindlustusselts rabeleb turuosa suurendamise nimel ja võtab liiga suuri riske, siis võib juhtuda, et juba paari aasta pärast ei õnnestu teda enam päästa,» märkis Potisepp. «Eriti puudutab see just väikseid seltse, kui nad ei suuda juhtimiskulusid ohjes hoida.»
Potisepp toonitas, et Eesti turg on 14 kahjukindlustusseltsi ja seitsme elukindlustusseltsi ülalpidamiseks liialt väike ja paratamatult peavad kindlustusvõtjad seda üha enam silmas pidama.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele