Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisministeerium tegutseb seaduserikkumise piiril
Välisministeerium sõlmis välisteenistuses olevate töötajate tervisekindlustuse ja juhtivtöötajate reisikindlustuse lepingu nii selleks kui eelmiseks aastaks kindlustusseltsiga Seesam. Mullu maksis ministeerium preemiateks 1,4 miljonit krooni, tänavu peaks see summa küündima veidi üle miljoni.
Välisministeeriumile pakkumuse teinud Salva Kindlustuse arendusdirektor Raivo Linnas ütles, et nende kindlustusseltsiga lepingut sõlmides oleks ministeerium hoidnud ainuüksi sellel aastal kokku 400 000 krooni. Seejuures viitas Linnas riigihangete seaduse sättele, mille kohaselt peab riigiasutus korraldama üle 100 000 krooni suuruste teenuste tellimiseks konkursi.
Tuleb tunnistada, et Salva Kindlustuse pakutud tingimustel tulnuks välisministeeriumil 1997. aastal maksta vähem kindlustuspreemiaid kui Seesami tingimuste kohaselt, kirjutas välisministeeriumi tollane asekantsler Mati Vaarmann 4. märtsil Salva Kindlustuse ja riigihangete ameti juhtidele.
Samas kirjas teatas Vaarmann, et ministeeriumi tõlgenduse kohaselt ei ole kindlustuslepingu sõlmimine riigihange. Sama on ekspertarvamuse korras varem kinnitanud vandeadvokaat Toomas Luhaäär.
«Tegemist on puhtalt juriidilise küsimusega,» ütles Luhaäär. Riigihanke seaduse algusosas on öeldud, et see seadus reguleerib kõigi teenuste tellimist, hilisemas tekstis räägitakse hankelepingutest.
«Kindlustusseaduse kohaselt on kindlustusleping täiesti spetsiifiline leping ja igal juhul mitte hankeleping,» väitis Luhaäär.
Riigikontrolli peakontrolör Sven Potapov tunnistas, et riigihangete seadus on ebatäpselt sõnastatud. «Oleme teinud majandusministeeriumile ettepaneku algatada seaduse muutmine, kirjutades ka kindlustusteenuse sinna sisse,» ütles Potapov.
Riigihangete seaduse üks autoreid, Tartu ülikooli dotsent Endel Ploom rõhutas kirjalikus ekspertarvamuses, et kuna kindlustuse näol on tegemist teenuse osutamisega, reguleerib riigihanke seadus ka seda valdkonda.
Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv ütles, et ükskõik, kuidas seadust ka ei tõlgendata, on välisministeerium seadust rikkunud. «Riigihangete seaduse loogika on selline, et isegi selle seaduse alt välja jääva erihanke puhul oleks ministeerium pidanud võtma pakkumuse vähemalt kolmelt firmalt,» väitis Sarv.
Ta märkis, et riigihangete seaduse rikkujaid on võimalik vastutusele võtta vaid kohtu kaudu, kui keegi tõestab, et seaduse eiramisega on talle tekitatud konkreetset kahju.
«Seejuures ei saa kohus kehtivat lepingut tühistada, võib ainult põhjustatud kahju välja mõista,» lisas Sarv. «Eesti on juba kord nii liberaalne riik, et kui riigi või kohaliku omavalitsuse asutus on midagi teinud, siis on see tehtud ja kõik.»
Kindlustusseltsi Seesam juhatuse esimees Toomas Abner ütles, et diplomaatide kindlustamine on niivõrd delikaatne teema, et seda võib-olla ei tohigi avaliku konkursi korras lahendada. «Mis saab siis, kui soodsaima pakkumuse teeb näiteks puhtalt Vene kapitalil põhinev firma?» küsis Abner.
«Teiseks on alati võimalus, et lepingu endale saamiseks võtab mõni selts riske, mida ta hiljem täita ei suuda,» väitis Abner.
Seesam kogus eelmisel aastal reisi- ja tervisekindlustusest 7,8 miljonit krooni, millest välisministeeriumi leping andis ligi viiendiku.