Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikohus motiveeris otsust Mägi kohta
Riigikohus tühistas Tallinna ringkonnakohtu otsuse, mille kohaselt vandeadvokaat Monika Mägile mõisteti altkäemaksu andmise eest üheaastane vanglakaristus tingimisi, ning saatis kriminaalasja tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Kriminaalkolleegium rõhutas, et kohtud võivad otsuse rajada üksnes sellistele tõenditele, mis on kogutud ja fikseeritud seaduse nõudeid rangelt järgides.
Jälitustegevuse seadus keelab otsesõnu kohtunike kaasamise (kirjeldataval juhul kohtunik Anne Krameri) salajasele koostööle (kõnealusel juhul kaitsepolitseiga). Riigikohus tõdes, et tõendina esitatud videolint on saadud seadust eirates.
Riigikohus leidis, et menetlusnormide rikkumised on Tallinna ringkonnakohtul takistanud seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium ei olnud nõus kaitsjate väidetega, et erapooletu kohtupidamine Monika Mägi üle on Eesti Vabariigis võimatu. Kolleegium leidis, et selline väide tugineb väärarvamusel, et Eesti kohtusüsteem on üles ehitatud administratiivselt alluvussuhetele ning et kohtunikud alluvad riigikohtu esimehele.
Otsuses öeldakse samas, et isik paneb altkäemaksu andmise toime ka siis, kui ta soovib oma teoga esile kutsuda ametniku äraostetavuse, seal hulgas tõenäosuse loomine, et ametnik paneb vajalikul juhul tema kasuks toime ühe või teise teo.