Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ida-Euroopasse 10 transpordikoridori
Ettevalmistused kümne transpordikoridori loomiseks Balti riikidest Egeuse mereni ning Poola-Saksa piirilt Moskvani on edenenud jõudsalt. 40 peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riigi transpordiministrit kiitsid komisjoni plaanid heaks poolteist nädalat tagasi Helsingis toimunud kolmandal üle-Euroopalisel transpordikonverentsil.
Vaatamata konverentsil valitsenud optimismile -- koridori lülitamine tähendab juurdepääsu ELi rahale ning eeliskohtlemist laenuasutustes, nt Euroopa investeerimispangas (EIB), on projektil veel rida arvestatavaid takistusi.
«Puhtrahalisest aspektist ei ole ükski projekt majanduslikult elujõuline,» hoiatab Jim Dawson Suurbritannia konsultatsioonifirmast, mis on koostanud mudeli transpordiprojektide hindamiseks.
Isegi sellise tiheda liiklusega marsruut nagu Berliin--Moskva Varssavi ja Minski kaudu ei ole kogupikkuses majanduslikult tasuv, ehkki maantee mõned lõigud võiks muuta tasuliseks.
Maanteede ja raudteede ehitamine ning korrashoid on Kesk- ja Ida-Euroopas tavaliselt odavam kui Lääne-Euroopas, kuid samas ei võimalda suhteliselt madalad sissetulekud teede või rongi kasutamise eest kõrget tasu kehtestada. Vaja on suuremat riigi toetust kui läänes. Ühe hiljutise uurimuse kohaselt tuleks valitsustel välja panna kaks kolmandikku kogu vajaminevast rahast, milleks on 66--94 miljardit ECU.
Liikluskoormust ennustada on keeruline. Ida-Euroopas on see raskemgi, sest statistikat on sageli poliitilistel eesmärkidel moonutatud ja kiiresti muutuv transpordimuster teeb varasema kogemuse põhjal ekstrapoleerimise raskeks. Täpsed prognoosid on aga väga tähtsad. Ida-Euroopa esimese erakapitaliga rahastatud teelõigu, 43 km pikkuse M1 Budapesti ja Viini vahel tegelik koormus kujunes prognoositust enam kui kolmandiku väiksemaks.
Kui need takistused ületada, tõotab koridoride programmist kujuneda efektiivne multimodaalne transpordisüsteem, kus pikemateks kaubavedudeks kasutatakse raudteetransporti ning lühemate veoste jaoks maanteid.
Praegune maanteetranspordi kiire areng on juba kaalukaussi piirkonna traditsiooniliselt raudteetranspordilt oluliselt maanteede kasuks kallutanud. FT