• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas muuta Eesti turistidele atraktiivseks?

    Kui me võrdleme näiteks Eestit meist palju väiksemate riikidega, nagu näiteks Taani või Holland, siis näeme, et vaatamata territooriumi väiksusele käib seal palju rohkem turiste kui meil.
    Seepärast olen ma täiesti veendunud, et turistide osa kasvab, kuigi siin pole palme või kõrgeid mägesid. Me peame müüma seda, mis meil on, kultuuri, loodust ja ajalugu.
    Meil on väga atraktiivseid kohti, kuid selles vallas pole kaugeltki kõik ressursid ammendatud.
    Atraktiivseks ei tee turisti jaoks olemist mingi staatiline objekt, vaid eelkõige mingi tegevus selle ümber. Ja siin on meil väga palju mängumaad. Kui Tallinnas on vanalinna päevad paar päeva aastas, siis see pole piisav, et vanalinna kogu suveks elama panna. Sama asi puudutab ka teisi paikkondi.
    Tegelikult on asjad liikunud väga positiivses suunas. viimasel ajal on ju väga palju juurde tulnud igasugu kanuumatkade korraldajaid, ratsutamisega tegelevaid turismitalusid jne, mida ka turistid väga aktiivselt külastavad.
    Kõigepealt tuleb Eesti korda teha, sest puht heakorra seisukohalt on veel tööd küll ja küll.
    Riigi turismiamet võiks rakendada agressiivsemat müügipoliitikat. Ma mõtlen just väljaspool Eestit messidel käimist ja selliseid asju.
    Mingil määral napib ka informatsiooni. Ma olen mitu aastat oma ametis tegutsenud ega ole oma kolleegidega tundnud sellist turismiametipoolset abi, et minna näiteks Rootsi ja seal Haapsalut tutvustada.
    Eesti on tegelikult aasta-aastalt juba atraktiivsemaks muutunud. Nüüdsama olid mul sugulased Rootsist külas ja neile pakkus siinne olemine küll väga suurt huvi ja naudingut.
    Tähelepanu peaks pöörama uute ja huvitavate turismiobjektide avamisele, nagu siin Haapsalus on näiteks raudteemuuseum ja kuursaal. Samuti tuleb turvalisusele mõelda.
    Kohalike omavalitsuste põhiülesandeks oleks oma vald, asula või linn korras hoida ning vaatamisväärsused viitade ning informatsiooniga varustada. See oleks turistide ligimeelitamiseks juba suur samm edasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pandeemia pani Aldo Järvsoo keskeakriisi pausile: unustage ära, teen oma asja edasi
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.