• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    BBSi initsiatiiv tarkvara piraatluse vastu

    Mina, Baltic Business Software'i tegevdirektor, teen käesolevaga ettepaneku järgnevate juhtnööride järgimiseks suurematele infotehnoloogia tarnijatele, vähendamaks tarkvarapiraatlusega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi nii infotehnoloogiatööstuses kui ka kogu ühiskonnas.
    Arvutitarkvara on tavaliselt küllaltki kergesti kopeeritav. Teatud juhtudel on selline kopeerimine kõigile osapooltele aktsepteeritav ja seejuures täiesti seaduslik. Mõnikord aga kaotavad üks või mitu osapoolt raha või ärilisi võimalusi ja seega on tarkvara kopeerimine ebaeetiline ja suure tõenäosusega ka seadusevastane.
    Täpne määratlus hea ja halva või seadusliku ja ebaseadusliku kohta täna puudub. Selle juhtnööri eesmärk ei ole tarkvarapiraatluse mõiste täpne määratlemine, vaid konkreetsete juhtude esiletoomine ja nende lahendamiseks tegevuskava määramine.
    Peaks olema väga selge, et tarkvarapiraatlus toob endaga kaasa suurimad kahjud just infotehnoloogiatööstuses, juhtudel, kui väikese tähtsusega ettevõtted kasutavad meetodeid, mis vähendavad teiste ettevõtete võimalust müüdud tarkvara ja teenuste eest raha saada.
    Koostööst keeldumine ja nn mustad nimekirjad on ärimeetodid, mida kasutatakse mitmetes teistes majandusharudes, näiteks relvatööstuses, autode rentimisel ja toitlustusteenuste pakkumisel. Sarnased meetodid on kasutusel ka ametiühingute töös ja keskkonnakaitse poliitikas.
    Kuidas tunda ära selgeid ja kahjuks väga levinud tarkvarapiraatluse viise ja sellega seotud kuritegusid?
    Ettevõtted kasutavad oma äritegevuses tarkvara, mille eest nad ei ole maksnud.
    Ettevõtted/isikud müüvad tarkvara ilma copyright'i omaniku nõusolekuta.
    Arvutimüüjad evitavad ebaseaduslikke koopiaid tarkvarast, eesmärgiga müüa rohkem riistvara.
    Arvutimüüjad teavitavad kliente tarkvarast, mida pakutakse Kadaka turul ja teistes siiani karistamatult tegutsevates piraattarkvara müügikohtades.
    Audiitorid annavad ebaseaduslikku tarkvara oma klientidele.
    Kõigi suuremate infotehnoloogiafirmade juhtidel peaks olema oma must nimekiri ettevõtetest ja isikutest, kes on olnud seotud selgete tarkvarapiraatluse juhtudega.
    Need nimekirjad võiksid olla täiesti või osaliselt avalikud. Osad tarkvarapiraatluse juhtumid on copyright'i omanikule sedavõrd valulised, et avalikustamine tooks endaga kaasa veelgi suurema kahju.
    Musta nimekirja kuuluvad ettevõtted või ettevõtted, kus sellesse nimekirja kuuluvad isikud töötavad, peaksid kaotama toodete ja teenuste ostmise ning koostöövõimaluse kõigi suuremate infotehnoloogiafirmadega.
    See suurendaks tarkvarapiraatlusega tegelevate ettevõtete kulusid loodetavasti nii palju, et teised ettevõtted ei julgeks piraattarkvara kasutada.
    Isikud, näiteks tegevjuhid, raamatupidajad või arvutite müüjad, selles nimekirjas satuvad raskustesse äri jätkamisel selles valdkonnas.
    Tavaliselt nad vallandatakse kiiresti ja uue tööandja leidmine on toimepandud kuritegude tõttu raske.
    Soovitan olla ettevaatlik ja intelligentne otsustamisel, milline ettevõte või isik peaks musta nimekirja kuuluma. Kõik piraadid ei pea olema selles nimekirjas. Ettevõtete ja isikute arv peaks olema piisavalt suur, et teisi hirmutada.
    Soovitan ettevõtted ja isikud nimekirjast kustutada kuriteost kahe aasta möödudes.
    Kehtiv seadustik on selliste kuritegude vastu täielikuks kaitsmiseks ebaadekvaatne. Nagu paljudes teisteski valdkondades on selline musta nimekirja kasutamine vajalik, et saavutada inimeste respekti seaduste vastu.
    Kõiki isikuid ja ettevõtteid, kes sooritavad selliseid kuritegusid, ei käsitleta võrdselt või ei karistata üldse. See on alati kurb tõsiasi laialtlevinud kuritegude puhul, nagu liikluseeskirjade rikkumine, maksuseaduste mittetäitmine ja vägivald laste suhtes.
    Koos oleme me võimelised saavutama rohkem austust tarkvara ja klientidele pakutavate teenuste väärtustamisel. Kliendid saavad kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid ning suuremad infotehnoloogiafirmad saavad jätkata oma missiooni meie ühiskonna kiireks ja valutuks viimiseks infoühiskonda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.