Ebaseadusliku tegevuse eest on asekantslerid saanud tasu vastavalt möödunud aasta oktoobris kehtestatud korrale. Selle alusel on näiteks rahandusministeeriumi asekantsler Peep Lass teeninud alates möödunud aasta oktoobri algusest 93 480 krooni. Sellele lisandub tasu, mis talle maksti enne riigiettevõtete nõukogu liikmete töö tasustamise reguleerimist, s.o möödunud aasta jaanuarist oktoobrini.

Peale töötasu võivad ettevõtted maksta nõukogu liikmetele preemiaid ja lisatasusid.

Peep Lass keeldus Äripäevale tema osalemist ettevõtete nõukogus kommenteerimast sõnadega: «Mul on puhkus. Ma ei taha teiega vestelda. Nägemist.» Äripäevale teadaolevalt kasutab asekantsler Peep Lass puhkuse ajal mobiiltelefoni, mille number on registreeritud rahandusministeeriumi nimekirjas.

Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Väino Soonike on tänaseni ASi Tallinna Sadam nõukogus. Sarnaselt temaga on majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg ASi Eesti Energia ja ASi Eesti Põlevkivi nõukogus ja rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat Eesti Telekomi nõukogus.

Tasustamiskorra riigiettevõtte nõukogusse kuulumise kohta kinnitas rahandusminister möödunud aasta oktoobris. Selle kohaselt saab üle 1,5 miljoni krooni suuruse töötasufondiga riigiettevõte maksta nõukogu esimehele tasu neli ja nõukogu liikmele kolm miinimumpalka. Seega vastavalt 3380 ja 2535 krooni.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et asekantslerite osalemine ettevõtete nõukogudes pole põhjendatud. Tema sõnul põhjendavad mitmed asekantslerid oma osalemist ettevõtete haldusnõukogus vastuoludega avaliku teenistuse seaduse ja vabariigi valitsuse seaduse vahel. Vabariigi valitsuse seadus keelab asekantslerite tegevuse tulundusühingute juhtimises täielikult, avaliku teenistuse seadus keelab sellise tegevuse vaid siis, kui tegemist on alalise tööga.

Vitsuri sõnul pole avaliku teenistuse seaduses täpselt defineeritud, mis asi on alaline töö ja sellest johtuvalt leiavad asekantslerid, et osalemine kord kvartalis koos käivas ettevõtte nõukogus pole alaline töö.

Vitsur ütles, et tema arvates tuleb vastuolu kahe seaduse vahel kaotada või defineerida, mis on alaline töö. Pärast seda peaks kantsleritel kaduma võimalus osaleda ettevõtete nõukogus.

Vitsuri sõnul on Eesti väike ja korporatiivne riik, mistõttu risk, et asekantsler oma võimu ettevõtete juhtimisel kuritarvitab, on suur. Seetõttu keelab valitsuse seadus kantslerite ja asekantslerite osalemise ettevõtete juhtorganites, märkis Vitsur.

Vastavalt peaminister Mart Siimanni korraldusele peavad kantslerid lahkuma ettevõtete nõukogudest hiljemalt 1. septembril.