Jaanalinnumäng

Väikeinvestor saab alati petta. Börsiettevõtetel on tavaks kramplikult kinni hoida oma tegevust puudutavat teavet, muidugi eriti siis, kui tegu on negatiivse infoga. Nagu tellitult kinnitas seda Forekspank.

Peterburi maksupolitsei blokeeris Forekspanga korrespondentkontod sealsetes pankades 31. juulil. Kuid börs sai sellest panga teate kaudu teada alles kuus päeva hiljem, 6. augustil. Kusjuures ei silpigi sellest, et maksupolitsei on kontodel olnud raha inkasso korras kandnud Vene riigieelarvesse.

Kuulujutud pankade kontode blokeerimise kohta olid liikvel juba blokeerimisele järgnenud päeval. Väikeinvestori jaoks ilmselgelt põhjendamatult hakkas muidu üles liikuval turul Forekspanga aktsia hind eelmisel teisipäeval, s.o päev enne börsiteadet, kukkuma. Pole kahtlust, et hinnategijateks olid intsidendist informeeritud kauplejad, eelkõige muidugi pangandusringkondadega seotud investorid.

Börsi reglemendi järgi peab ettevõte viivitamatult teatama uudistest, mis võivad mõjutada aktsia hinda. Forekspanga nõukogu esimehe ja samal ajal ka Tallinna väärtpaberibörsi nõukogu esimehe Ivar Luki kinnitus üleeilses Äripäevas, et pangal polnud varem teate avaldamiseks informatsiooni, ei vasta tõele. Fakt oli olemas, kontod olid blokeeritud, kontodel olnud raha arestitud.

Seega on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine, et ehk läheb mats mööda, eriti kahetsusväärsel kombel tavaks ka pankadel, kes siinses majanduskeskkonnas on seni avatuimad paistnud. Ja jälle kukub tegevusetuse tõttu kivi peale börsi ka väärtpaberiinspektsiooni kapsaaeda. Väärtpaberituru osanikel ja riigil tasuks tõsiselt kaaluda eraalustele tugineva, hästi tasustatud, kuid riigi reglementeeritud inspektsiooni asutamist.