• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Deutsche Bank hoiatab

    Lähemate kuude jooksul peaks dollari kurss marga suhtes tõusma praeguselt 1,82-lt umbes kahele, mis tähendab 11protsendilist tõusu.
    Selle poolt räägib asjaolu, et USA intress tõenäoliselt suureneb, mis hakkab tõmbama kapitali USAsse. Peale selle on dollar olnud põgenemisteeks närvilistel Kagu-Aasia turgudel, samal ajal kui ebakindlus Euroopa rahaliidu (EMU) suhtes kasvab, väidab Deutsche Banki uuringufirma DB Research.
    Kuna ei Saksamaa ega Prantsusmaa suuda tõenäoliselt täita rahaliidu Maastrichti kriteeriume nende täpse tõlgendamise korral, siis kahtlevad investeerijad järjest rohkem, kas eurost kujuneb stabiilne valuuta.
    Järjest ilmsemalt paistab, et EMU asutajate hulka pääseb ka Itaalia, keda ei peeta stabiilseks. Formaalselt võttes ei ole see DB Researchi arvates õige, kuna Itaalia ei täida ainult üht EMUsse pääsu nõuet, samal ajal kui Saksamaa ei täida kaht nõuet.
    Kuna tugevnev dollar suurendab Saksamaal impordihindu, siis lisab see inflatsiooni. Seepärast ennustab DB Research, et Saksa liidupank tõstab hiljemalt novembris repointressi 0,3%, mille järel see on 3,3%, kuid jätab diskonto- ja lombardimäära samaks.
    Kuid tugev dollar on avaldanud Saksa majandusele ka positiivset mõju. DB Researchi hinnangul on Saksamaa majanduskasv tänavu 2,25% ja 1998. a 3%. Saksa majanduse mootoriks on jätkuvalt eksport, mis tuleval aastal peaks suurenema 8%.
    Samas ei pea analüütikud võimatuks, et kui mark püsib dollari suhtes alla 1,90, siis liidupank repointressi ei tõsta, kuna inflatsioon on seni alla 2% ja töötus jätkuvalt suur.
    Kuid liidupank suudab marga kurssi hoida ka siis, kui ta jätkab dollarite müümist oma valuutareservidest. Sellisel juhul jäävad intressid aasta lõpuni püsima, tõdeb DB Research. DIF
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.