Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muugal naftatransiit jagatud

    Muuga sadama lääneosas on viis naftasaaduste terminaali ja nende vahele kuni praeguse puiduterminaalini kedagi juurde suruda ei anna, ütles ASi Tallinna sadam arendusdirektor Aare Kitsing.
    «Ainus võimalus oleks edasi merre minna, aga see on majanduslikult raske,» sõnas ta. «Võib-olla tasub see ära kui keegi kavatseb kullakange vedama hakata.»
    Nõukogude ajal ehitusmaterjalide ladustamiseks kasutatud, nüüd Muuga sadama naftaterminaalide alal alustab viiest kütusefirmast viimasena Eurodek tuleva kuu algul oma teise terminaali vundamendi ehitamist.
    Investeering terminaali ehitusse on suurusjärgus 80 miljonit krooni. Eurodeki direktorite nõukogu otsusel on investeeringute üldmaht Eestis 34 miljonit USA dollarit (490 miljonit krooni), millest 18 miljonit dollarit (260 miljonit krooni) on investeeritud esimesse terminaali ja ASi Dekoil terminaali Koplis.
    Möödunud aastal teede- ja sideministeeriumiga sõlmitud hoonestusõiguse leping võimaldab Eurodekil laiendada naftasaaduste transiiti kuni miljoni tonni võrra aastas.
    Selleks plaanib ettevõte ASi Eurodek Transkeemia tegevdirektori Valter Amani sõnul ehitada järgmise aasta lõpuks kuus mahutit, millest iga suurus on 8500 kuupmeetrit.
    «Masuudi pakkumine on Venemaal väga suur,» põhjendas Aman mahutite rajamist. Lisaks mahutitele tuleb ehitada ka katlamaja, lahtine on praegu veel raudtee vastuvõtu tehnoloogia, lisas ta.
    Selle aasta algul alustas Muuga sadamas Eurodeki esimene terminaal, mis mõeldud heledate naftakeemiatoodete ladustamiseks. «Need on pooltooted keemiatööstusele,» selgitas Aman.
    Samaaegselt teise terminaali ehitamisega täiendab Eurodek ka esimese terminaali mahutiparki, ehitades neljale, kokku 15 500kuupmeetrisele mahutile juurde veel neli 6000kuupmeetrist mahutit.
    «Siis on naftakeemia terminaal ehk Muuga 1 valmis,» märkis Aman. Kui seni võimaldavad mahutid aastas läbi pumbata kuni 300 000 tonni, siis valmimise järel tõuseb võimsus kahe ja poole kordseks, täiendas Aman.
    Terminaal võimaldab naftasaadusi transportida nii idast läände kui vastupidi, selgitas Eurodek Transkeemia peatehnoloog Avo Heikla. «Laadisime Lõuna Aafrika Vabariigist tulnud laevalt rongi, mis läks Tatarstani,» tõi ta näite.
    Eestist veab Eurodek välja põlevkivikeemiatehase RASi Kiviter põlevkiviõli, mida lisatakse kütustele. Vastavalt lepingule Kiviteriga ostab Eurodek aastas ligi 150 000 tonni põlevkiviõli, olles suurim Kiviteri põlevkiviõli edasimüüja.
    Arvestades Muuga sadama asukohta, väheneb tulevikus Kopli sadamas asuva ASi Dekoil tähtsus, kuid Koplist Muugale üleminek ei ole muidugi lähituleviku küsimus, kinnitas Aman. «Ta ammendab end kümne aasta jooksul,» täpsustas ta.
    «Oluline osa on siin ka plaanil viia Kopli tollijaam Ülemistele,» rääkis Aman.
    Äripäeva andmetel on Tallinna sadamas kütuseterminaali ehitamise vastu peale seniste huvi tundnud veel paar ettevõtet. Praegu on Muuga sadama kütusepiirkonnas tegevad AS Pakterminal, AS Estonian Transoil, AS Sonmarin, AS Nybit ja Eurodek.
    Praegu käib naftakeemia toodete transiit põhiliselt Soome kaudu. Kevadel tõi Aspo kontserni kuuluv AS Sonmarin aga osa mahuteid Soomest Muuga sadamasse, millega suundub osa vedudest Eestisse.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Balti aktsiaindeks tõusis börside langusest hoolimata
Täna kerkis Balti koondindeks 0,02% sellal kui kõik kolm Balti börsi sulgusid miinuses.
Täna kerkis Balti koondindeks 0,02% sellal kui kõik kolm Balti börsi sulgusid miinuses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.