28 august 1997

Muugal naftatransiit jagatud

Muuga sadama lääneosas on viis naftasaaduste terminaali ja nende vahele kuni praeguse puiduterminaalini kedagi juurde suruda ei anna, ütles ASi Tallinna sadam arendusdirektor Aare Kitsing.

«Ainus võimalus oleks edasi merre minna, aga see on majanduslikult raske,» sõnas ta. «Võib-olla tasub see ära kui keegi kavatseb kullakange vedama hakata.»

Nõukogude ajal ehitusmaterjalide ladustamiseks kasutatud, nüüd Muuga sadama naftaterminaalide alal alustab viiest kütusefirmast viimasena Eurodek tuleva kuu algul oma teise terminaali vundamendi ehitamist.

Investeering terminaali ehitusse on suurusjärgus 80 miljonit krooni. Eurodeki direktorite nõukogu otsusel on investeeringute üldmaht Eestis 34 miljonit USA dollarit (490 miljonit krooni), millest 18 miljonit dollarit (260 miljonit krooni) on investeeritud esimesse terminaali ja ASi Dekoil terminaali Koplis.

Möödunud aastal teede- ja sideministeeriumiga sõlmitud hoonestusõiguse leping võimaldab Eurodekil laiendada naftasaaduste transiiti kuni miljoni tonni võrra aastas.

Selleks plaanib ettevõte ASi Eurodek Transkeemia tegevdirektori Valter Amani sõnul ehitada järgmise aasta lõpuks kuus mahutit, millest iga suurus on 8500 kuupmeetrit.

«Masuudi pakkumine on Venemaal väga suur,» põhjendas Aman mahutite rajamist. Lisaks mahutitele tuleb ehitada ka katlamaja, lahtine on praegu veel raudtee vastuvõtu tehnoloogia, lisas ta.

Selle aasta algul alustas Muuga sadamas Eurodeki esimene terminaal, mis mõeldud heledate naftakeemiatoodete ladustamiseks. «Need on pooltooted keemiatööstusele,» selgitas Aman.

Samaaegselt teise terminaali ehitamisega täiendab Eurodek ka esimese terminaali mahutiparki, ehitades neljale, kokku 15 500kuupmeetrisele mahutile juurde veel neli 6000kuupmeetrist mahutit.

«Siis on naftakeemia terminaal ehk Muuga 1 valmis,» märkis Aman. Kui seni võimaldavad mahutid aastas läbi pumbata kuni 300 000 tonni, siis valmimise järel tõuseb võimsus kahe ja poole kordseks, täiendas Aman.

Terminaal võimaldab naftasaadusi transportida nii idast läände kui vastupidi, selgitas Eurodek Transkeemia peatehnoloog Avo Heikla. «Laadisime Lõuna Aafrika Vabariigist tulnud laevalt rongi, mis läks Tatarstani,» tõi ta näite.

Eestist veab Eurodek välja põlevkivikeemiatehase RASi Kiviter põlevkiviõli, mida lisatakse kütustele. Vastavalt lepingule Kiviteriga ostab Eurodek aastas ligi 150 000 tonni põlevkiviõli, olles suurim Kiviteri põlevkiviõli edasimüüja.

Arvestades Muuga sadama asukohta, väheneb tulevikus Kopli sadamas asuva ASi Dekoil tähtsus, kuid Koplist Muugale üleminek ei ole muidugi lähituleviku küsimus, kinnitas Aman. «Ta ammendab end kümne aasta jooksul,» täpsustas ta.

«Oluline osa on siin ka plaanil viia Kopli tollijaam Ülemistele,» rääkis Aman.

Äripäeva andmetel on Tallinna sadamas kütuseterminaali ehitamise vastu peale seniste huvi tundnud veel paar ettevõtet. Praegu on Muuga sadama kütusepiirkonnas tegevad AS Pakterminal, AS Estonian Transoil, AS Sonmarin, AS Nybit ja Eurodek.

Praegu käib naftakeemia toodete transiit põhiliselt Soome kaudu. Kevadel tõi Aspo kontserni kuuluv AS Sonmarin aga osa mahuteid Soomest Muuga sadamasse, millega suundub osa vedudest Eestisse.

Hetkel kuum