• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muugal naftatransiit jagatud

    Muuga sadama lääneosas on viis naftasaaduste terminaali ja nende vahele kuni praeguse puiduterminaalini kedagi juurde suruda ei anna, ütles ASi Tallinna sadam arendusdirektor Aare Kitsing.
    «Ainus võimalus oleks edasi merre minna, aga see on majanduslikult raske,» sõnas ta. «Võib-olla tasub see ära kui keegi kavatseb kullakange vedama hakata.»
    Nõukogude ajal ehitusmaterjalide ladustamiseks kasutatud, nüüd Muuga sadama naftaterminaalide alal alustab viiest kütusefirmast viimasena Eurodek tuleva kuu algul oma teise terminaali vundamendi ehitamist.
    Investeering terminaali ehitusse on suurusjärgus 80 miljonit krooni. Eurodeki direktorite nõukogu otsusel on investeeringute üldmaht Eestis 34 miljonit USA dollarit (490 miljonit krooni), millest 18 miljonit dollarit (260 miljonit krooni) on investeeritud esimesse terminaali ja ASi Dekoil terminaali Koplis.
    Möödunud aastal teede- ja sideministeeriumiga sõlmitud hoonestusõiguse leping võimaldab Eurodekil laiendada naftasaaduste transiiti kuni miljoni tonni võrra aastas.
    Selleks plaanib ettevõte ASi Eurodek Transkeemia tegevdirektori Valter Amani sõnul ehitada järgmise aasta lõpuks kuus mahutit, millest iga suurus on 8500 kuupmeetrit.
    «Masuudi pakkumine on Venemaal väga suur,» põhjendas Aman mahutite rajamist. Lisaks mahutitele tuleb ehitada ka katlamaja, lahtine on praegu veel raudtee vastuvõtu tehnoloogia, lisas ta.
    Selle aasta algul alustas Muuga sadamas Eurodeki esimene terminaal, mis mõeldud heledate naftakeemiatoodete ladustamiseks. «Need on pooltooted keemiatööstusele,» selgitas Aman.
    Samaaegselt teise terminaali ehitamisega täiendab Eurodek ka esimese terminaali mahutiparki, ehitades neljale, kokku 15 500kuupmeetrisele mahutile juurde veel neli 6000kuupmeetrist mahutit.
    «Siis on naftakeemia terminaal ehk Muuga 1 valmis,» märkis Aman. Kui seni võimaldavad mahutid aastas läbi pumbata kuni 300 000 tonni, siis valmimise järel tõuseb võimsus kahe ja poole kordseks, täiendas Aman.
    Terminaal võimaldab naftasaadusi transportida nii idast läände kui vastupidi, selgitas Eurodek Transkeemia peatehnoloog Avo Heikla. «Laadisime Lõuna Aafrika Vabariigist tulnud laevalt rongi, mis läks Tatarstani,» tõi ta näite.
    Eestist veab Eurodek välja põlevkivikeemiatehase RASi Kiviter põlevkiviõli, mida lisatakse kütustele. Vastavalt lepingule Kiviteriga ostab Eurodek aastas ligi 150 000 tonni põlevkiviõli, olles suurim Kiviteri põlevkiviõli edasimüüja.
    Arvestades Muuga sadama asukohta, väheneb tulevikus Kopli sadamas asuva ASi Dekoil tähtsus, kuid Koplist Muugale üleminek ei ole muidugi lähituleviku küsimus, kinnitas Aman. «Ta ammendab end kümne aasta jooksul,» täpsustas ta.
    «Oluline osa on siin ka plaanil viia Kopli tollijaam Ülemistele,» rääkis Aman.
    Äripäeva andmetel on Tallinna sadamas kütuseterminaali ehitamise vastu peale seniste huvi tundnud veel paar ettevõtet. Praegu on Muuga sadama kütusepiirkonnas tegevad AS Pakterminal, AS Estonian Transoil, AS Sonmarin, AS Nybit ja Eurodek.
    Praegu käib naftakeemia toodete transiit põhiliselt Soome kaudu. Kevadel tõi Aspo kontserni kuuluv AS Sonmarin aga osa mahuteid Soomest Muuga sadamasse, millega suundub osa vedudest Eestisse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.