• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,55%39 591,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,55%39 591,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 29.08.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Muugal naftatransiit jagatud

Muuga sadama lääneosas on viis naftasaaduste terminaali ja nende vahele kuni praeguse puiduterminaalini kedagi juurde suruda ei anna, ütles ASi Tallinna sadam arendusdirektor Aare Kitsing.
«Ainus võimalus oleks edasi merre minna, aga see on majanduslikult raske,» sõnas ta. «Võib-olla tasub see ära kui keegi kavatseb kullakange vedama hakata.»
Nõukogude ajal ehitusmaterjalide ladustamiseks kasutatud, nüüd Muuga sadama naftaterminaalide alal alustab viiest kütusefirmast viimasena Eurodek tuleva kuu algul oma teise terminaali vundamendi ehitamist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Investeering terminaali ehitusse on suurusjärgus 80 miljonit krooni. Eurodeki direktorite nõukogu otsusel on investeeringute üldmaht Eestis 34 miljonit USA dollarit (490 miljonit krooni), millest 18 miljonit dollarit (260 miljonit krooni) on investeeritud esimesse terminaali ja ASi Dekoil terminaali Koplis.
Möödunud aastal teede- ja sideministeeriumiga sõlmitud hoonestusõiguse leping võimaldab Eurodekil laiendada naftasaaduste transiiti kuni miljoni tonni võrra aastas.
Selleks plaanib ettevõte ASi Eurodek Transkeemia tegevdirektori Valter Amani sõnul ehitada järgmise aasta lõpuks kuus mahutit, millest iga suurus on 8500 kuupmeetrit.
«Masuudi pakkumine on Venemaal väga suur,» põhjendas Aman mahutite rajamist. Lisaks mahutitele tuleb ehitada ka katlamaja, lahtine on praegu veel raudtee vastuvõtu tehnoloogia, lisas ta.
Selle aasta algul alustas Muuga sadamas Eurodeki esimene terminaal, mis mõeldud heledate naftakeemiatoodete ladustamiseks. «Need on pooltooted keemiatööstusele,» selgitas Aman.
Samaaegselt teise terminaali ehitamisega täiendab Eurodek ka esimese terminaali mahutiparki, ehitades neljale, kokku 15 500kuupmeetrisele mahutile juurde veel neli 6000kuupmeetrist mahutit.
«Siis on naftakeemia terminaal ehk Muuga 1 valmis,» märkis Aman. Kui seni võimaldavad mahutid aastas läbi pumbata kuni 300 000 tonni, siis valmimise järel tõuseb võimsus kahe ja poole kordseks, täiendas Aman.
Terminaal võimaldab naftasaadusi transportida nii idast läände kui vastupidi, selgitas Eurodek Transkeemia peatehnoloog Avo Heikla. «Laadisime Lõuna Aafrika Vabariigist tulnud laevalt rongi, mis läks Tatarstani,» tõi ta näite.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestist veab Eurodek välja põlevkivikeemiatehase RASi Kiviter põlevkiviõli, mida lisatakse kütustele. Vastavalt lepingule Kiviteriga ostab Eurodek aastas ligi 150 000 tonni põlevkiviõli, olles suurim Kiviteri põlevkiviõli edasimüüja.
Arvestades Muuga sadama asukohta, väheneb tulevikus Kopli sadamas asuva ASi Dekoil tähtsus, kuid Koplist Muugale üleminek ei ole muidugi lähituleviku küsimus, kinnitas Aman. «Ta ammendab end kümne aasta jooksul,» täpsustas ta.
«Oluline osa on siin ka plaanil viia Kopli tollijaam Ülemistele,» rääkis Aman.
Äripäeva andmetel on Tallinna sadamas kütuseterminaali ehitamise vastu peale seniste huvi tundnud veel paar ettevõtet. Praegu on Muuga sadama kütusepiirkonnas tegevad AS Pakterminal, AS Estonian Transoil, AS Sonmarin, AS Nybit ja Eurodek.
Praegu käib naftakeemia toodete transiit põhiliselt Soome kaudu. Kevadel tõi Aspo kontserni kuuluv AS Sonmarin aga osa mahuteid Soomest Muuga sadamasse, millega suundub osa vedudest Eestisse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele