USA-Eesti ühisfirma Narva Elektrijaamad loomise ümber toimuv kära näitab meie poliitikute, riigiametnike, teadlaste ja ärimeeste ükskõikset ja vastutustundetut suhtumist oma riiki.

Jänkide plaanidest sai avalikkus teada juba möödunud aasta jaanuaris. Kus olid praegused kritiseerijad siis? Miks lasti protsessil areneda nii kaugele, et seda pole ilma riigi mainet rikkumata võimalik peatada?

Ma ei saa aru Eesti Energia haldusnõukogu tegevusest, kelle kureerimisel toimus äriplaani koostamine. Pärast äriplaani valmimist teatab see nõukogu, et äriplaan on Eestile kahjulik. Äriplaani vastu hääletasid ka majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg ja peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. Samad ametnikud, kes olid ühisfirma loomise idee sünni juures ja kes seda ideed on aidanud teostada.

Samuti ei saa ma aru Koonderakonda kuuluvatest riigikogu liikmetest Endel Lippmaast ja Rein Kasest, kes on ka majandusministrit nõustava energeetikanõukogu liikmed. Siis, kui nende erakonna esimehe Tiit Vähi initsiatiivil hakati ühisfirmat looma, olid need samad mehed puu otsas. Kui aga paljud inimesed hakkasid seda ideed kritiseerima, hüppasid mõlemad mehed puu otsast alla ja asusid kõva häälega rääkima Eesti mahamüümisest.

Tuletaksin viimasel minutil ärganud kritiseerijatele meelde, et ameeriklastega otsustas koostööd teha valitsus, kuhu kuulusid Koonderakond, maaparteid ja Reformierakond. Seega toetas elektrijaamade erastamist ühisfirma loomise kaudu enamik Eesti rahvast, teiste seas ka suur osa tööstureid, kelle huve need erakonnad esindavad.

Kui oleks võimalik ajalugu tagasi pöörata, siis jääks enamik lollusi tegemata. Kahjuks ei ole see aga võimalik. Ajaloost saab ainult õppida ja eriti usinad võiksid selles osas olla meie poliitikud, ametnikud ja ettevõtjad.