Eelmisel nädalal kohtusid ametiühingute keskliidu, sotsiaal- ja justiitsministeeriumi, tööinspektsiooni ning Tartu ülikooli esindajad, et arutada tööõiguse osa lisamist võlaõigusseadusele. Ametiühingute keskliitu kohtumisel esindanud Eiki Nestor ütles, et ta ei pea õigeks töövõtu muutmist tavaliseks tsiviiltehinguks.

«Meie leiame, et töövõtja ja tööandja ei ole võrdses olukorras, töövõtja on nõrgem ja seadus peab teda seepärast kaitsma,» lausus Nestor uudisteagentuurile BNS. Ta lisas, et justiitsministeeriumis valminud eelnõu suhtub töösuhte tekkimisse nagu vorsti müümisse.

«Tegemist on alusetute väidetega kohvipaksu pealt, seda enam, et meie välja töötatud seadust pole veel keegi näinud,» ütles Harri Mikk.

Ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla sõnas, et on erinev, kas töösuhteid reguleerib võlaõigus või iseseisev tööseadustik. «Kui töösuhted jäävad võlaõiguse alasse ja töölepingu osa selles on pealiskaudne, lähevad lahkarvamuse korral käiku üldosa sätted,» rääkis Toomla. «See tähendab ka lepinguvabaduse, heade kommete ja mõistlikkuse põhimõtete rakendamist. Kardame, et praeguses Eestis on head usku, mõistlikkust, häid kombeid veel vähevõitu.»

Harri Miku sõnul arvestab justiitsministeeriumi eelnõu täiel määral kõiki ELi töötajate kaitse nõudeid. «Erinevus ametiühingute lähenemisest on selles, et meie soovime töölepingut reguleerida ühtses süsteemis teiste lepingutega,» lausus Mikk.

«Töötajate kaitse osas ei ole mingit tähtsust, kas töölepingu seadus asub eraldi tööseadustikus või on võlaõigusseaduse osa,» selgitas Mikk. «See, et töölepingu seadus on süsteemis, isegi suurendab töötajate kaitset, sest jäävad ära vaidlused, mis tekivad sellest, mis liiki lepinguga on tegemist olnud.»

Ametiühingute keskliit pooldab Tartu ülikooli professori Inge-Maret Orgo väljatöötatud töölepingu seaduse eelnõu, mis on Harri Miku sõnul tugevasti kantud nõukogu õiguse doktriinist. «See on tehniline, üksikasjalik ja formalistlik, meie variant on loogilisem, abstraktsem ja õiglasem,» väitis Mikk.

Justiitsministeeriumis välja töötatud võlaõigusseaduse eelnõu sätestab nagu varasemad töölepinguid puudutavad seadused töötaja ametist vabastamise või omal soovil lahkumise tähtaja, hüvitiste määra jne.

Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna spetsialist Martin Käärdi kinnitas, et töölepingu seaduses ei muutu midagi. Koha päevapealt ülesütlemine, mida ametiühingud Käärdi sõnul kardavad, ei ole selle eelnõu järgi võimalik.

Töötajatele makstavate hüvituste kohta ütles Käärdi, et kui tööandjal ei olnud otsest põhjust inimest vallandada, on hüvitus maksimaalselt kuus kuud sarnaselt praegu kehtiva seadusega.