• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötajate kaitse jääb alles

    Eelmisel nädalal kohtusid ametiühingute keskliidu, sotsiaal- ja justiitsministeeriumi, tööinspektsiooni ning Tartu ülikooli esindajad, et arutada tööõiguse osa lisamist võlaõigusseadusele. Ametiühingute keskliitu kohtumisel esindanud Eiki Nestor ütles, et ta ei pea õigeks töövõtu muutmist tavaliseks tsiviiltehinguks.
    «Meie leiame, et töövõtja ja tööandja ei ole võrdses olukorras, töövõtja on nõrgem ja seadus peab teda seepärast kaitsma,» lausus Nestor uudisteagentuurile BNS. Ta lisas, et justiitsministeeriumis valminud eelnõu suhtub töösuhte tekkimisse nagu vorsti müümisse.
    «Tegemist on alusetute väidetega kohvipaksu pealt, seda enam, et meie välja töötatud seadust pole veel keegi näinud,» ütles Harri Mikk.
    Ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla sõnas, et on erinev, kas töösuhteid reguleerib võlaõigus või iseseisev tööseadustik. «Kui töösuhted jäävad võlaõiguse alasse ja töölepingu osa selles on pealiskaudne, lähevad lahkarvamuse korral käiku üldosa sätted,» rääkis Toomla. «See tähendab ka lepinguvabaduse, heade kommete ja mõistlikkuse põhimõtete rakendamist. Kardame, et praeguses Eestis on head usku, mõistlikkust, häid kombeid veel vähevõitu.»
    Harri Miku sõnul arvestab justiitsministeeriumi eelnõu täiel määral kõiki ELi töötajate kaitse nõudeid. «Erinevus ametiühingute lähenemisest on selles, et meie soovime töölepingut reguleerida ühtses süsteemis teiste lepingutega,» lausus Mikk.
    «Töötajate kaitse osas ei ole mingit tähtsust, kas töölepingu seadus asub eraldi tööseadustikus või on võlaõigusseaduse osa,» selgitas Mikk. «See, et töölepingu seadus on süsteemis, isegi suurendab töötajate kaitset, sest jäävad ära vaidlused, mis tekivad sellest, mis liiki lepinguga on tegemist olnud.»
    Ametiühingute keskliit pooldab Tartu ülikooli professori Inge-Maret Orgo väljatöötatud töölepingu seaduse eelnõu, mis on Harri Miku sõnul tugevasti kantud nõukogu õiguse doktriinist. «See on tehniline, üksikasjalik ja formalistlik, meie variant on loogilisem, abstraktsem ja õiglasem,» väitis Mikk.
    Justiitsministeeriumis välja töötatud võlaõigusseaduse eelnõu sätestab nagu varasemad töölepinguid puudutavad seadused töötaja ametist vabastamise või omal soovil lahkumise tähtaja, hüvitiste määra jne.
    Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna spetsialist Martin Käärdi kinnitas, et töölepingu seaduses ei muutu midagi. Koha päevapealt ülesütlemine, mida ametiühingud Käärdi sõnul kardavad, ei ole selle eelnõu järgi võimalik.
    Töötajatele makstavate hüvituste kohta ütles Käärdi, et kui tööandjal ei olnud otsest põhjust inimest vallandada, on hüvitus maksimaalselt kuus kuud sarnaselt praegu kehtiva seadusega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.