• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Telekom kiirendab erastamist

    Saarma sõnul lühendas nõukogu telekommunikatsiooniseaduse eelnõu valmimise tähtaega. «Kui varem rääkisime jõuludest, siis nüüd juba oktoobri lõpust või novembri algusest,» ütles ta.
    Eesti Telekomi juhatuse esimees Toomas Sõmera kinnitas, et kogu telekommunikatsiooniturgu reguleeriva seaduse vastuvõtmine on börsile mineku tähtsaim eeltingimus ja seetõttu ei ole reaalne jõuda börsile sel aastal. «Ei saa ju viia börsile ettevõtet, mille tegevust reguleeriv seadusandlus varsti otsustavalt muutub,» nentis Sõmera.
    Sõmera märkis, et endiselt on kavas viia börsile kuni 30 protsenti Eesti Telekomi aktsiatest, nn mittestrateegiliste ettevõtete (Eesti Kaugotsingu ASi, ASi EsData ja ASi TeleMedia Eesti) aktsiad lähevad eraldi erastamisele avaliku enampakkumise või läbirääkimiste teel.
    Siseminister Lepiksoni ettepanek erastada Eesti Telekom sajaprotsendiliselt ja kanda laekuv raha järgmise aasta eelarvesse on nii Saarma kui Sõmera sõnul vaid ühe valitsusliikme isiklik seisukoht, mida tal on kahtlemata õigus väljendada.
    «Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni valdusfirmana on Eesti Telekom strateegiline ettevõte ja seetõttu ei ole õige lasta riigi osa alla 51 protsendi,» kinnitas Sõmera. «Loodan, et valitsus kinnitab erastamiskava veel septembri jooksul.»
    Robert Lepikson ütles, et tegi Eesti Telekomi kiire ja täieliku erastamise ettepaneku peaministrile möödunud neljapäeval ning see oli arutusel pühapäevasel nõupidamisel, kus osalesid peaminister Mart Siimann, teede- ja sideminister Raivo Vare, majandusminister Jaak Leimann ja peaministri nõunikud. «Meist keegi ei leidnud, et seda ei peaks tegema,» väitis Lepikson.
    Lepiksoni sõnul ei näe ta mingit põhjust hoida Eesti Telekomi kontrollpakki riigi käes. «Ma ei jaga sovjetlikku arusaama, et ettevõtte kontrollimiseks peab riik olema kindlasti osanik ning pidevalt ühte, teist ja kolmandat blokeerima,» ütles Lepikson. «Äri paneb ise kõik paika.»
    Lepiksoni ettepaneku kohaselt tuleks Eesti Telekomi müügist laekuv raha (vähemalt 5,3 mld krooni) kulutada Tallinna--Tartu maantee rekonstrueerimiseks, koolimajade korrastamiseks, meditsiinikeskuste kapitaalremondiks, operatiivraadioside väljaehitamiseks jm.
    «Minu meelest on ühe peremehe normaalne tegu, et kui tal on ühelt poolt ettevõte, millest tal mingit tolku ei ole ja mida ta õieti ei juhi, ja teiselt poolt hädavajadused, siis ta müüb selle ettevõtte maha,» sõnas Lepikson.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Bercmani aktsionärid võtsid Krakuli omaks
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.