Eesti Telekom kiirendab erastamist
Saarma sõnul lühendas nõukogu telekommunikatsiooniseaduse eelnõu valmimise tähtaega. «Kui varem rääkisime jõuludest, siis nüüd juba oktoobri lõpust või novembri algusest,» ütles ta.
Eesti Telekomi juhatuse esimees Toomas Sõmera kinnitas, et kogu telekommunikatsiooniturgu reguleeriva seaduse vastuvõtmine on börsile mineku tähtsaim eeltingimus ja seetõttu ei ole reaalne jõuda börsile sel aastal. «Ei saa ju viia börsile ettevõtet, mille tegevust reguleeriv seadusandlus varsti otsustavalt muutub,» nentis Sõmera.
Sõmera märkis, et endiselt on kavas viia börsile kuni 30 protsenti Eesti Telekomi aktsiatest, nn mittestrateegiliste ettevõtete (Eesti Kaugotsingu ASi, ASi EsData ja ASi TeleMedia Eesti) aktsiad lähevad eraldi erastamisele avaliku enampakkumise või läbirääkimiste teel.
Siseminister Lepiksoni ettepanek erastada Eesti Telekom sajaprotsendiliselt ja kanda laekuv raha järgmise aasta eelarvesse on nii Saarma kui Sõmera sõnul vaid ühe valitsusliikme isiklik seisukoht, mida tal on kahtlemata õigus väljendada.
«Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni valdusfirmana on Eesti Telekom strateegiline ettevõte ja seetõttu ei ole õige lasta riigi osa alla 51 protsendi,» kinnitas Sõmera. «Loodan, et valitsus kinnitab erastamiskava veel septembri jooksul.»
Robert Lepikson ütles, et tegi Eesti Telekomi kiire ja täieliku erastamise ettepaneku peaministrile möödunud neljapäeval ning see oli arutusel pühapäevasel nõupidamisel, kus osalesid peaminister Mart Siimann, teede- ja sideminister Raivo Vare, majandusminister Jaak Leimann ja peaministri nõunikud. «Meist keegi ei leidnud, et seda ei peaks tegema,» väitis Lepikson.
Lepiksoni sõnul ei näe ta mingit põhjust hoida Eesti Telekomi kontrollpakki riigi käes. «Ma ei jaga sovjetlikku arusaama, et ettevõtte kontrollimiseks peab riik olema kindlasti osanik ning pidevalt ühte, teist ja kolmandat blokeerima,» ütles Lepikson. «Äri paneb ise kõik paika.»
Lepiksoni ettepaneku kohaselt tuleks Eesti Telekomi müügist laekuv raha (vähemalt 5,3 mld krooni) kulutada Tallinna--Tartu maantee rekonstrueerimiseks, koolimajade korrastamiseks, meditsiinikeskuste kapitaalremondiks, operatiivraadioside väljaehitamiseks jm.
«Minu meelest on ühe peremehe normaalne tegu, et kui tal on ühelt poolt ettevõte, millest tal mingit tolku ei ole ja mida ta õieti ei juhi, ja teiselt poolt hädavajadused, siis ta müüb selle ettevõtte maha,» sõnas Lepikson.