• OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5000,855 551,63
  • DOW 300,1540 349,43
  • Nasdaq 1,3217 961,02
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 225−1,1639 599
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,65
  • OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5000,855 551,63
  • DOW 300,1540 349,43
  • Nasdaq 1,3217 961,02
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 225−1,1639 599
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,65
  • 11.09.97, 01:00

Eesti vastuolud Balti naabritega

Peale selle süüdistab Läti peaminister Guntars Krasts Eestit, et too on kaotanud huvi Balti tolliliidu vastu seoses Euroopa Liitu püüdlemisega.
Leedus leitakse, et Balti vabakaubanduslepingut on kõige paremini ära kasutanud Eesti, kelle toiduainete eksport Leetu on selle aasta esimesel poolel suurenenud 1996. a sama ajavahemikuga võrreldes 13,7 miljoni Eesti krooni võrra. Samal ajal vähenes Leedu eksport Eestisse 27,7 miljoni Eesti krooni võrra. Enim on kasvanud Eesti ?okolaadi eksport (seitse korda) ja kondiitritoodete eksport (viis korda).
Leedu põllumajandusministeeriumi majandusosakonna direktor V. Katkevicius tõdes, et Leedu ekspordi oodatud elavnemist ei ole märgata, ehkki Leedu põllumajandustoodete hinnad olid naabritest madalamad.
Leedu kondiitritootjad on pannud raskesse olukorda eelkõige valitsus, kes tõkestas odava suhkru sisseveo ja sundis ostma kohalikku suhkrut, mis on tunduvalt kallim. Nii vastandas riik suhkrupeedikasvatajate ja kondiitritoodete valmistajate huvid ja peab nüüd otsustama, mis on tähtsam, tõdes Katkevicius. Vabakaubanduslepingu mõjul on Leedu kompvekitoodang vähenenud ligi 25% võrra.
«Balti riikide vabakaubandusleping on kasulik nii riigile kui ka tarbijale ning kahjulik vaid viletsamale tootjale, kes ei ole võimelised konkureerima. Tugevatele firmadele on leping soodne, sest see loob rohkem ekspordivõimalusi,» kinnitas Leedu asevälisminister J. Rudalevicius.
Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves on saatnud Läti kolleegile Valdis Birkavsile kirja, milles ta küsib, millal Läti täidab oma Balti vabakaubanduslepingu järgse kohustuse ja võimaldab Eesti kaupadele vaba pääsu Läti turule. Ilves väidab, et Läti pole andnud Eesti alkoholitootjatele litsentse oma toodangu turustamiseks Lätis.
Eesti välisministri kaebus alkoholi piiratud ekspordivõimaluste üle Lätti on põhjendamatu, kinnitas Läti ametiisik.
Läti aktsiisitavate kaupade nõukogu pressiesindaja sõnul kehtivad Läti seaduse kohaselt alkohoolsetele jookidele rangemad impordipiirangud kui teistele toidukaupadele. Aktsiisinõukogu arutab eraldi iga alkoholiimpordi taotlust, sõltumata sellest, millise riigi firma selle esitab.
Pressiesindaja sõnul saab ainult Eestis toodetud alkoholi, näiteks likööri Vana Tallinn, Lätti vabalt importida. Samas võib nõukogu otsustada mitte lubada importida sellist alkoholi, mida toodetakse ka Lätis ning mis on Eestis odavam.
Läti peaminister Guntars Krasts väitis sel nädalal taas, et Baltimaade koostööd ähvardab läbikukkumine, kui Euroopa Liit alustab liitumiskõnelusi ainult Eestiga. Läti peaministri arvates on see asjade loogiline käik, sest esimesse laiendusringi kuuluvate riikidega tekivad teistel riikidel hoopis uued suhtlemisvormid.
Eesti on koos Leeduga Krastsi väitel kaotanud huvi ka Balti tolliliidu loomise vastu. «Sellest annab tunnistust kas või asjaolu, et teisipäeval pidid olema tolliliidu raames tehniliste barjääride kaotamise läbirääkimised, kuid need jäid ära, sest Eestit ja Leedut ei huvita see enam,» ütles Krasts.
Krastsi selle väite kummutas Läti välisministeeriumi pressiesindaja Andrejs Pildegovics, kes teatas, et kohtumine jäi ära seetõttu, et Leedu esindajad ei saanud kohale tulla. Töö tolliliidu loomise kallal jätkub, sest kõik kolm riiki on sellest huvitatud, ning kohtumine peetakse järgmisel nädalal.
Pildegovics ei osanud öelda, miks Läti peaministril on selles küsimuses välisministeeriumist erinev seisukoht.
Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves on nõudnud Lätilt selgitust seoses Krastsi süüdistustega ning Läti välisministeerium koostab sellele praegu vastust.
Eesti ei tohiks nõuda, et ka Läti ja Leedu peavad pääsema Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste esimesse ringi, sest see võib seada ohtu Eesti pääsemise läbirääkimistele, väitis välisminister Toomas Hendrik Ilves Eesti Raadios. «Seda nõudes seaksime kahtluse alla Euroopa komisjoni juuliotsuse.»
Ilves ütles samas, et Eesti peaks ikkagi toetama Läti ja Leedu püüdlusi. Eesti välisministeeriumi seisukoha järgi peab Balti riikide koostöö olema reaalne, mitte deklaratiivne. LR-BNS-ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele