• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eestis tuleks luua elukutseline sõjavägi?

    POOLT
    Isiklikult arvan küll, etEestil võiks olla mingi tugevam ja spetsialiseeritud löögirusikas. See võiks olla ka palgaarmee, mille pidamine tuleks võib-olla riigile odavam. Kindlasti oleks palgaarmee professionaalsem ja tugevam.
    Kui sa teed asja ikkagi vabatahtlikult ja see on su töö ja sa saad selle eest palka, siis on tulemus kindlasti parem, kui käsu korras tehes. Kui on tegemist profiga, siis tunneb ta kindlasti rohkem huvi oma harimise ja täiendamise vastu.
    Seda, kas palgaarmee tuleb kulukam kui praegune variant, ei oska ma praegu küll täpselt öelda. See eeldab ikkagi analüüsi. Ma arvan aga, et palgaarmee oleks parem. Kaitsekulutused pole kunagi odavad, aga selge on see, et igas riigis peab olema mingi struktuur, mis on võimeline riiki kaitsma.
    Arvan, et piirivalvele ja politseile eraldatavate summade suurendamine on õige. Politsei puhul peaks rohkem rõhku asetama ka varustatusele ja professionaalsusele, mitte aga arvule. Varustus peab politseil olema parem kui neil, keda politsei jälitab.
    Politsei ja piirivalve peaksid kindlast olema praegusest tugevamad. Kaitsevägi peaks aga praegusest mobiilsem ja professionaalsem olema.
    VASTU
    Väga raske on mul selle teema kohta midagi öelda. Ma ei ole sellesse valdkonda süvenenud ja pole selle valdkonnaga ka kokku puutunud.
    Ausalt öeldes ei ole ma selle teema vastu suuremat huvi tundnud, sest selle eest saavad teised inimesed palka, mitte mina. Muud tegevust on siin Eestimaal nii palju, et pole mõtet hakata ennast veel kaitseküsimustega koormama.
    Esmapilgul tundub mulle aga küll, et palgaarmeed pole praegu mõtet hakata Eestis looma.
    Arvan, et Eesti riigil ei ole lihtsalt nii palju raha, et sellist elukutselist sõjaväge asutada.
    Palgaarmee ülevalhoidmine, varustamine ja väljaõpe nõuavad ikkagi väga suuri summasid. Kui Eesti kunagi nii rikkaks saab, siis on palgaarmee kindlasti tunduvalt efektiivsem kui tavaline armee.
    Siis, kui meil seda raha ei ole, on ainus võimalus totaalkaitse. Võime ju unistada, et hakkame kohe palgaarmeed looma, aga kust meil vajalik raha tuleb. Totaalkaitse jaoks kõikvõimalikke reserve on järk-järgult võib-olla lihtsamgi soetada kui palgaarmeed luua.
    Palgaarmeed ei ole aga mõtet asutada nii, et võetakse viiskümmend või sada meest tööle, tehakse neist hambuni relvastatud sõjamehed ja nendega kogu armee piirdukski, sest rohkemaks ei jätku raha.
    Pole mõtet teha poolikut asja. Kui midagi teha, siis teha juba korralikult. Kui meie riigil praegu nii palju raha ei ole, et teha korralik palgaarmee, siis tuleb leida mingi teine variant.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

ERIALi juhtfiguuri kaitsja: kahtlustus ei ole lõplik tõde, riigi sõna meedias ei saa olla lõpmatuseni vaba
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Euroopa aktsiaturud tõusevad täna võimsalt
Euroopa aktsiaturud on teisipäeval tõusnud ja jõudnud enam kui nädala kõrgeima tasemeni, millele on kaasa aidanud tehnoloogiasektori aktsiate kallinemine ja omikronitüvega seotud murede leevenemine, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on teisipäeval tõusnud ja jõudnud enam kui nädala kõrgeima tasemeni, millele on kaasa aidanud tehnoloogiasektori aktsiate kallinemine ja omikronitüvega seotud murede leevenemine, vahendab Reuters.
November tõi 13 aasta suurima hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Swedbank tunnetab tarbija niigi tugeva kindlustunde kasvu
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.