Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Reformieliit tule all
Üldiselt liberaalse suunitlusega Nezavissimaja Gazeta pühendas oma esilehe artikli ägedale rünnakule esimese asepeaministri Anatoli T?ubaisi aadressil, süüdistades teda oligarhia loomises rikka pankuri Vladimir Potanini kaasabil.
«Anatoli T?ubais tahab kontrolli kogu Venemaa üle,» kõlas artikli pealkiri, mis on üks teravamaid isiklikke rünnakuid T?ubaisi vastu pärast seda, kui Jeltsin andis talle märtsis ulatuslikud volitused majandusreformide elluviimiseks.
«T?ubaisi kogu tankikorpus on suunatud 2000. a valimistele. T?ubaisi-Potanini oligarhia peab valimised võitma iga hinna eest, kasutades Trooja hobusena ükskõik millist kandidaati,» kirjutab ajaleht.
Ajaleht on osa suurärimehe Boriss Berezovski impeeriumist ning üks neid meediakanaleid, mis on T?ubaisi liitlasi hiljutiste suurerastamiste osas ägedalt rünnanud. Viimaste seas ka Boriss Nemtsovi seoses Svjazinvesti erastamiskonkursiga, mille võitis Potanini Uneximbanki juhitav konsortsium.
Tehing vallandas ägeda protesti kaotajaks jäänud äriringkondades, kes süüdistasid erastajaid poliitilistes eelistustes. Rünnaku eesotsas olid Boriss Berezovski ja Vladimir Gusinski, kes nii nagu Potanin toetasid 1996. a Jeltsini tagasivalimise kampaaniat. Puhkenud tüli viitab Jeltsinit pooldavate äriringkondade solidaarsuse lagunemisele.
Küsimus ei ole vaid majanduslikes rikkustes. T?ubaisi peetakse kuningate troonile aitajaks, kes näeks kolme aasta pärast Jeltsini kohal oma meest Boriss Nemtsovi.
T?ubaisi toetajate lõhenemine võib jaotada hääled teiste kandidaatide vahel, luues taas võimalused kommunistidele ning kindral Lebedile. See võib sundida Jeltsinit uuesti kandideerima, ehkki ta on öelnud, et ta seda ei tee.
Poliitilisele vägikaikaveole lisab hoogu parlamendi töösessiooni algus. Kommunistide ülekaaluga parlament võttis reedel vastu otsuse kontrollida nelja suvise suurerastamise seaduslikkust. Uurimise alla lähevad 25% müük telekommunikatsioonifirmas Svjazinvest, naftafirmade Sibneft ja Tjumen Oil müük ning 38 protsendi müük metallitehasest Norilski Nikkel.
Kokkupõrkeid on oodata ka T?ubaisi tuleva aasta riigieelarve ning uue maksukoodeksi üle. REUTER-ÄP