Miljonid saekaatri meestele

Ainsana Eestis on Sõmerpalus oma sertifitseeritud sorteerijad. Nende tegevust ja palkide sorteerimise täpsust jälgib ja kontrollib Rootsi sõltumatu ekspertorganisatsioon WMF.

«Toftan väidab, jah, et on suurim ja parim,» muheleb käibelt ja toodangu mahult Sõmerpalu saeveskit ületava Imavere saeveski tegevdirektor Margus Kohava. Kolm aastat tagasi rajatud ettevõte on pidevalt kasvanud ja ka tulevikuplaanid on väga tõsised.

Imavere saeveski ümbruses tegutsevad buldooserid ja kopad. Järgmise aasta 31. märtsil peab valmis olema uus saeveski. Rajatakse ka katlamaja ja laohooned, juurde ehitatakse puidukuivateid.

«Investeeringu kogumaksumus on 280 miljonit krooni, osa sellest kaetakse oma vahenditest, suurem osa laenatakse pankadelt,» selgitab Kohava. Kui tänavu on Imavere saeveski võimsus 75 000 tihumeetrit, siis 1999. aastal plaanitakse tootmismahuks 200 000 tihumeetrit saematerjali. Lisaks peenpalgile hakatakse Imaveres saagima ka jämedat palki.

Imaveres on üks suur probleem. Nimelt ei piisa saeveski laiendamiseks elektrienergiast, mistõttu tuleb rajada 2,3 kilomeetrit uusi liine ja võimas alajaam.

Esmalt keeldus Eesti Energia järgmiseks kevadeks alajaama ja uusi liine rajama. Pärast majandusminister Jaak Leimanni visiiti ehitusplatsile sõlmiti protokoll, mis kohustab Eesti Energiat 31. märtsiks tööd lõpetama. Kirjas on ka sanktsioonid, mistõttu energeetikud oma töö ilmselt ka tähtajaks ära teevad. Saeveski maksab omaltpoolt 10 miljonit krooni.

Leidub ka kõhklejaid, kelle sõnul ei pruugi Imavere saeveski nii suur investeering mõttekas olla.

Vana-Võidu saetööstuse osanik Jaanus Roots leiab, et kui Rootsis tuleb tihumeetri kuivatatud saematerjali tootmiseks aastas investeerida 1000 Rootsi krooni, siis Eestis peaks investeering olema elatustaseme vahe tõttu väiksem. Roots leiab, et Imavere saetööstus investeerib end lõhki ja on seetõttu ebaefektiivne.