Uudised
16. september 1997 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miljonid saekaatri meestele

Eesti suurima ja parima saeveski tiitli pärast kemplevad praegu Imavere saeveski ja ASi Toftan Sõmerpalu saeveski. Mõlemad on suured, moodsad, töötavad mitmes vahetuses ja ekspordivad lõviosa toodetud saematerjalist.

Meie eesmärk on saada tehnoloogiliselt ja turunduslikult Eesti parimaks saeveskiks, ütleb ASi Toftan tegevdirektor Tiit Kolk.

Esimesed sammud olevat selleks juba tehtud. Ainsa saeveskina Eestis kasutab Sõmerpalu palkide vihmutussüsteemi. See võimaldab ka suvel piisavalt männi- ja kuusepalki kokku osta ilma selle riknemist kartmata. «Oleme suvel Eestis ainus tõsiseltvõetav männipalgi saagija,» väidab Kolk.

Ainsana Eestis on Sõmerpalus oma sertifitseeritud sorteerijad. Nende tegevust ja palkide sorteerimise täpsust jälgib ja kontrollib Rootsi sõltumatu ekspertorganisatsioon WMF.

«Toftan väidab, jah, et on suurim ja parim,» muheleb käibelt ja toodangu mahult Sõmerpalu saeveskit ületava Imavere saeveski tegevdirektor Margus Kohava. Kolm aastat tagasi rajatud ettevõte on pidevalt kasvanud ja ka tulevikuplaanid on väga tõsised.

Imavere saeveski ümbruses tegutsevad buldooserid ja kopad. Järgmise aasta 31. märtsil peab valmis olema uus saeveski. Rajatakse ka katlamaja ja laohooned, juurde ehitatakse puidukuivateid.

«Investeeringu kogumaksumus on 280 miljonit krooni, osa sellest kaetakse oma vahenditest, suurem osa laenatakse pankadelt,» selgitab Kohava. Kui tänavu on Imavere saeveski võimsus 75 000 tihumeetrit, siis 1999. aastal plaanitakse tootmismahuks 200 000 tihumeetrit saematerjali. Lisaks peenpalgile hakatakse Imaveres saagima ka jämedat palki.

Imaveres on üks suur probleem. Nimelt ei piisa saeveski laiendamiseks elektrienergiast, mistõttu tuleb rajada 2,3 kilomeetrit uusi liine ja võimas alajaam.

Esmalt keeldus Eesti Energia järgmiseks kevadeks alajaama ja uusi liine rajama. Pärast majandusminister Jaak Leimanni visiiti ehitusplatsile sõlmiti protokoll, mis kohustab Eesti Energiat 31. märtsiks tööd lõpetama. Kirjas on ka sanktsioonid, mistõttu energeetikud oma töö ilmselt ka tähtajaks ära teevad. Saeveski maksab omaltpoolt 10 miljonit krooni.

Leidub ka kõhklejaid, kelle sõnul ei pruugi Imavere saeveski nii suur investeering mõttekas olla.

Vana-Võidu saetööstuse osanik Jaanus Roots leiab, et kui Rootsis tuleb tihumeetri kuivatatud saematerjali tootmiseks aastas investeerida 1000 Rootsi krooni, siis Eestis peaks investeering olema elatustaseme vahe tõttu väiksem. Roots leiab, et Imavere saetööstus investeerib end lõhki ja on seetõttu ebaefektiivne.

«Tasuvusaeg sõltub palgi ostu- ja saematerjali müügihinnast,» arutleb Kohava. Tema sõnul on see tähelepanuväärne, et Imavere saeveski omanikud on paberipuu ja palgi ekspordist saadud raha investeerinud metsa- ja saetööstusse.

Saetööstus Eestis kontsentreerub. Paikuse saeveski ehitamiseks on seljad kokku pannud ASid Forestex, Lemeks MT, Pärnu Mets ja Karo Mets. Ühiselt tegutsevad ASid Vana-Võidu Saetööstus ja Rait Aegviidus. Koostööd saematerjali eksportimisel teevad ka Sõmerpalu ja Imavere saeveskid.

Kohava nendib, et vaevalt Eestisse pärast Paikuse saeveski valmimist tükil ajal uusi suuri saetööstusi tekib. «Võib-olla rajatakse mõni uus saetööstus näiteks 10 aasta pärast, kui raiemaht suureneb 7--8 miljoni tihumeetrini aastas,» prognoosib Kohava.

«Mõne aasta pärast väikestel saeveskitel enam tööd pole,» arvab ka Kolk. Tema nägemuses jääb Eestisse 2--3 suuremat ja 3--5 keskmise suurusega saeveskit.

Imavere saeveskis töötatakse kahes vahetuses, Sõmerpalus kolmes. Kuna toodangu maht kasvab pidevalt, tunnevad suured saetöösturid muret tooraine pärast.

Suured saeveskid ei jõua suhelda sadade metsaraiujatega. Sõmerpalu näiteks ostab iga kuu 10 000 tihumeetrit palki ASilt Mets & Puu. Imavere ostab lõviosa palgist omanikega seotud metsavarumisfirmadelt Sylvester ja Lumiforest.

Minu arvates võib seda peaaegu samastada natsionaliseerimisega, kommenteerib Kohava valitsuses arutatavat metsa müügi uut korda, kus riik hakkaks ettevõtjaks, töötaks ise metsa üles ja müüks selle siis soovijaile muuhulgas ka kokkuleppehindadega maha.

Uue metsa müügi korra puhul ei takista miski riigil vastu võtmast otsust, et kogu riigimetsast saadav puu müüakse kokkuleppehinnaga näiteks ASile Boxer, arutleb Kohava.

Tema sõnul on kavandatav metsa müügi kord sotsialismi ilming, millega seatakse osa investeeringuid ebasoosingusse.

Vastupidisel arvamusel on aga keskkonnaminister Villu Reiljan, metsaameti peadirektor Andres Talijärv ja ka näiteks Pärnus ja Vana-Võidus saeveskeid pidav Jaanus Roots. Tema sõnul saab riik lisatulu, müües mitte kasvavat metsa, vaid raiutud metsamaterjali.

Suured saeveskid aga kardavad, et kui turuhinna asemel hakkavad toimima mingid varjatud kokkulepped, ei pruugi nemad enam piisavalt palki saada ja tehtud investeeringud satuvad ohtu.