Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kadunud miljonite omanik on Eesti Pank
Eesti Pangast kadunud 189 miljonit rubla kanti 1992. aastal keskpanga bilansivälisele kontole kui puudujääk. Uuesti pöörduti selle summa juurde tagasi alles 1994. aasta jaanuaris. Järgmise aasta märtsis esitas Eesti Pank avalduse majanduspolitseile.
Eesti Panga ükskõiksus kadunud miljonite vastu jäi arusaamatuks keskpanka kontrollinud riigikontrollile, kinnitab riigikontrolli peakontrolör Sven Potapov kohtule saadetud õiendis. Riigikontroll juhtis õiendis tähelepanu ka sellele, et Eesti Pank keeldus riigikontrollile esitama andmeid oma 1991. aasta majandustegevuse kohta, mis puudutab muu hulgas ka kõnealuste miljonite kadumist.
Tallinna linnakohus, kes käesoleva aasta mais Toivo Kurmeti ja tema kaasosalised õigeks mõistis, jättis Eesti Panga tsiviilhagi 18,9 miljoni krooni nõudes läbi vaatamata. Linnakohus leidis, et raha kuulumine Eesti Pangale kui NSVLi riigipanga Eesti vabariikliku kontori õigusjärglasele pole õnnestunud üheselt tõestada. Septembris tuvastas aga ringkonnakohus, et Eesti Panga nõue on põhjendatud.
Eesti Pangast kadunud raha kasutas Eestisse 1990. aastate alguses Saksamaalt naasnud ettevõtja Toivo Kurmet. Tema firma Eesti Kaubakompanii kontole kanti Eesti Panga raha ekslikult üle. Eesti Kaubakompanii jõudis selle 1992. aasta esimese nelja kuuga ära kulutada, seejuures kanti 525 000 USA dollarit Kurmeti isiklikule kontole Hamburgis Dresdner pangas.
Kurmet lubas 1991. aastal ehitada Rapla kultuurimajaks algselt kavandatud hoone nn Eesti Hollywoodiks, kus oleksid leidnud võtteplatsi nii Eesti kui rahvusvahelised filmikompaniid. Ehitis neelas palju raha, kuni see seiskus kolmeks aastaks. Alles eelmise aasta detsembris suudeti seal mingi ehitustegevus taastada.
Hoone üks tiib muudeti kasutamiskõlblikuks ja sinna kolis eelmise aasta augustis kirja teel rahamängu käivitanud Maghira fond, mille juhatuse esimees oli Toivo Kurmet. Selle aasta märtsis väitis Kurmet, et rahamängu sertifikaatide müügiga oli fond teeninud 3,3 miljonit krooni. Saadud rahaga lubas ta tondilossiks nimetatud hoone Rapla keskel järgmiseks suveks valmis ehitada ja sinna Põhjalas enneolematu keskuse rajada.
Tallinna ringkonnakohtu otsusega mõisteti Kurmet raha ebaseadusliku omandamise eest kolmeks aastaks vangi. Aasta aega peab poolkinnises vanglas viibima Kurmeti kaasosaline Erik Virgepuu. Eesti Kaubakompanii raamatupidajale Agni Kurmetile mõisteti aastane vabadusekaotus tingimisi. Kõigilt kolmelt mõisteti solidaarselt Eesti Panga kasuks välja 18,9 miljonit krooni.
Süüdimõistetuil on õigus ringkonnakohtu otsus kassatsiooni korras edasi kaevata.