Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Solidaarsuse ?anss
Erastamine: Erasektori arvele langeb praegu enam kui 60% sisemajanduse kogutoodangust, kuid 37% ettevõtetest on jätkuvalt riigi omanduses (tööstusriikides 7%). Pool tööstusest, pool pangakapitalist, kolm neljandikku kindlustuse kapitalist ning peaaegu kogu põhiline infrastruktuur transpordi, energeetika ja telekommunikatsiooni alal kuulub riigile.
Finantssektor: Kindlustuses domineerib pankrotistunud riigifirma PZU. Panganduses on kommertspangad oma halbadest laenudest valdavalt lahti saanud ning osa panku on erastatud. Samas pole kindel, kas need suudavad konkurentsis püsima jääda, kui välispankadele kehtestatud piirangud 1999. a kõrvaldatakse. Soovida jätab ka pangajärelevalve.
Pensionid: Poola 9 miljoni pensionäri pensionihüvitised moodustavad SKTst 16%, mis on Euroopas üks kõrgemaid suhtarve. Valitsus on esitanud pensionireformi ettepaneku, mis lisab palgalt võetavatest maksudest finantseeritavale pensionile veel kaks investeeringutel põhinevat pensioniliiki. Vajalikust 11 seadusest on parlamendis vastu võetud neli.
Kaubandus: Impordibarjäärid on madalad ning alanevad veelgi seoses tõkete kõrvaldamisega kaubanduselt ELiga. Väliskauba sissevoolu on täiendavalt tõkestanud uued tootestandardid ja sertifitseerimisnõuded.
Põllumajandus:Poola põllumajanduse vabakaubanduseks ettevalmistamiseks on vaja suuri investeeringuid ladustamisse, transporti ja turundusse. Edaspidi peaks turujõud killustatud talumajandid konsolideerima ning vähendama riigi 4 miljonist talunike hulka, nii nagu see mujal Euroopas on toimunud. Selleks tuleb valitsusel kaotada subsiidiumid ning soodustada maa müüki.
Avalik teenistus: Praeguse politiseerunud bürokraatia asemel vajab Poola professionaalseid teenistujaid, kes toetaks ettevõtluse arengut ning viiks ellu Euroopa Liidu seadused.
Uue valitsuse kõige pakilisemaks probleemiks on maksebilanss. Palgatõus, laenubuum ning valimiseelsed lisasummad võivad jooksevkonto defitsiidi viia tänavu 5 protsendile SKTst. Sama poliitika jätkudes tõuseks see 1998. a 7 protsendile, mis tekitaks Poolas Taid ning vähem teravalt T?ehhit tabanud kriisi kordumise ohu. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997