• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Solidaarsuse ?anss

    Erastamine: Erasektori arvele langeb praegu enam kui 60% sisemajanduse kogutoodangust, kuid 37% ettevõtetest on jätkuvalt riigi omanduses (tööstusriikides 7%). Pool tööstusest, pool pangakapitalist, kolm neljandikku kindlustuse kapitalist ning peaaegu kogu põhiline infrastruktuur transpordi, energeetika ja telekommunikatsiooni alal kuulub riigile.
    Finantssektor: Kindlustuses domineerib pankrotistunud riigifirma PZU. Panganduses on kommertspangad oma halbadest laenudest valdavalt lahti saanud ning osa panku on erastatud. Samas pole kindel, kas need suudavad konkurentsis püsima jääda, kui välispankadele kehtestatud piirangud 1999. a kõrvaldatakse. Soovida jätab ka pangajärelevalve.
    Pensionid: Poola 9 miljoni pensionäri pensionihüvitised moodustavad SKTst 16%, mis on Euroopas üks kõrgemaid suhtarve. Valitsus on esitanud pensionireformi ettepaneku, mis lisab palgalt võetavatest maksudest finantseeritavale pensionile veel kaks investeeringutel põhinevat pensioniliiki. Vajalikust 11 seadusest on parlamendis vastu võetud neli.
    Kaubandus: Impordibarjäärid on madalad ning alanevad veelgi seoses tõkete kõrvaldamisega kaubanduselt ELiga. Väliskauba sissevoolu on täiendavalt tõkestanud uued tootestandardid ja sertifitseerimisnõuded.
    Põllumajandus:Poola põllumajanduse vabakaubanduseks ettevalmistamiseks on vaja suuri investeeringuid ladustamisse, transporti ja turundusse. Edaspidi peaks turujõud killustatud talumajandid konsolideerima ning vähendama riigi 4 miljonist talunike hulka, nii nagu see mujal Euroopas on toimunud. Selleks tuleb valitsusel kaotada subsiidiumid ning soodustada maa müüki.
    Avalik teenistus: Praeguse politiseerunud bürokraatia asemel vajab Poola professionaalseid teenistujaid, kes toetaks ettevõtluse arengut ning viiks ellu Euroopa Liidu seadused.
    Uue valitsuse kõige pakilisemaks probleemiks on maksebilanss. Palgatõus, laenubuum ning valimiseelsed lisasummad võivad jooksevkonto defitsiidi viia tänavu 5 protsendile SKTst. Sama poliitika jätkudes tõuseks see 1998. a 7 protsendile, mis tekitaks Poolas Taid ning vähem teravalt T?ehhit tabanud kriisi kordumise ohu. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pandeemia pani Aldo Järvsoo keskeakriisi pausile: unustage ära, teen oma asja edasi
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Enefit Green investeerib viie aastaga poolteist miljardit eurot
Riigi enamusosalusega Enefit Green otsustas suurendada seniseid taastuvenergeetikasse investeerimise plaane kaks korda ning kasvatada tootmisportfell viie aastaga neljakordseks.
Riigi enamusosalusega Enefit Green otsustas suurendada seniseid taastuvenergeetikasse investeerimise plaane kaks korda ning kasvatada tootmisportfell viie aastaga neljakordseks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.