24. september 1997
Jaga lugu:

Võhma -- elu ilma tehaseta

Võhma, mille elu keerles ühe suurettevõtte -- Võhma lihakombinaadi -- ümber, põeb kombinaadi pankroti järel 22protsendilist tööpuudust ja töövõimeliste elanike lahkumist.

«Oleme elust kõrvale jäämas. Vaadake tänavale: seal liiguvad ainult koolilapsed, vanurid ja mõned üksikud põhjakäinud tolgused. Noori töövõimelisi inimesi ei näe,» muretseb linnapea.

Plaksi sõnul elas Võhma lihakombinaadi arvel ja vedas selle põhja: «Inimesed olid harjunud hästi elama: kombinaat küttis maju, müüs töötajatele soodushindadega liha, pakkus naeruväärsete krosside eest lõunasööki, kombinaadist varastamisest ma ei räägigi.

Võhmas on tuntud ühe lõuapooliku ütlemine: hoia sa kokku, palju hoiad, alla kolme rubla kuus toime ikka ei tule.»

Samas tunnevad munitsipaalametnikud linna potentsiaali ja vaatavad tulevikule lootusega. Suurte teede ja raudtee lähedus, suhteliselt arenenud infrastruktuur ja odav tööjõud peaks olema investeeringutele soodsaks pinnaseks. Lihakombinaadi pankrotimenetluse venimine lihtsalt pidurdas võimaluste kasutamist.

Linnapea Plaks ei usu, et enamikku praegusest 230st töötust oleks võimalik majandustegevuse elavnedes ümber õpetada, kuid loodab väljaspool linna tööd leidnute naasmist kodukanti.

Tõuget kogu ettevõtluse arengule oodatakse kombinaadi tervikvara ostnud aktsiaseltsi Trade Energy Best (TEB) ?ampinjonitööstuse projektist. Praegu seitsmele võhmalasele tööd andev TEB plaanib tootmisesse investeerida 87,5 miljonit krooni ja luua ligi 70 uut töökohta.

Projekti haldusdirektori Viktor Jaanuse sõnul on läbirääkimised investeeringuks vajaliku krediidi saamiseks lõppjärgus ning tööstus järgmise aasta sügiseks valmis.

«Minge minema, ma ei ütle teile midagi,» kostab sinises kitlis töömees, kes Võhma majandusühistu ehitusmaterjalide poe ees väravaalust auku lapib, ja põgeneb Äripäeva ajakirjanikke nähes hõlmade lehvides. Peatänavaäärsest sammastega hoonest polnud esmapilgul aru saada, kas pooleli on ehitamine või lagunemine, kuid põgenik leidis sealt kindlat varju.

«Teate, ma olen juba tüdinenud nendest ajakirjanikest,» kostab valgest tellisest sisemüüritise tagant. Millised väljaanded on meest kiusamas käinud? «Kõik,» ning eemalduvate sammude kaja viitab läbirääkimiste lõppemisele.

Siiski osutuvad paljud lihakombinaadi pankrottidejadas isikliku tragöödia läbi elanud võhmalased avatud ja siirasteks suhtlejateks. Nad ei otsi oma raskustele süüdlasi riigikogust, valitsusest ega rikaste seast.

«Ma pole lootust kaotanud,» räägib 23aastane töötu Kalev Reinert, kelle kuusissetulek abikaasaga kokku on ligikaudu 1300 krooni. 800 krooni sellest maksab ta korteriüüriks.

«Mõtlen Võhmast lahkumisele. Tartusse või Pärnusse -- seal on tuttavaid ees,» tunnistab Reinert. Seni on aidanud hinge sees hoida omakasvatatud kartul ning seene- ja marjahoidised. «Kes sisse ei tee, paneb hambad varna,» lisab ta.

Praegu suudavad Võhma 38 tegutsevat ettevõtet tööd pakkuda 300 inimesele. Linna tuhandest tööealisest elanikust veerand on leidnud töökoha väljaspool.

«Kui tööandja kuuleb, et tuled Võhmast, pole korralikku palka loota, sest teatakse -- siin on kitsas käes,» kinnitab tegevuse lõpetanud elektrifirma omanik Rein Vares.

Kümmekonnal hektaril vilja kasvatav Vares ennast talupidajaks siiski ei pea: «Esivanemate talus elab sees heauskne ostja. Ma ei soovi teda välja tõsta.»

«Suured ettevõtted löövad niikuinii üle,» välistab endine kolhoosi peaenergeetik veelkordse üksiküritamise oma erialal.

Võhma nn erasektori ettevõtetest annavad tooni poekesed, mille päevakäive püsib 1000--1500 krooni ligidal.

«Kui me kaupluse aprillis avasime, ei uskunud ma, et kohalikud veel ehitada suudavad,» tõdes majandusühistu ehitustarvete kaupluse juhataja ja müüja Lea Mikaadu. Menukaupade edurivi juhib Leedu tsement, olles põhitegija poe 1500kroonises päevakäibes.

Jaga lugu:
Hetkel kuum