Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõtlematuse maksud
Pihtas-põhjas! Vormsi valla näpud on igatahes hästi sügaval tasku põhjas. Ja näppude all pole mitte midagi. Läbi mõtlemata raha laenamine ja kasutamine viis selleni, et vallavanem juba pealinnas pankroti kuulutamiseks maad kuulamas käis.
Äripäeva arvates on Vormsi puhul tegu tõsise pretsedendiga, mis tõenäoliselt ei pruugi jääda ainukeseks. Hurraaga laenupumpamise tõttu satuvad ohtlikku seisu eelkõige pisemad vallad, kus eelarve väike ja mõtlevate juhtide ressurss samuti. Ei ole veel harjutud uutes oludes tegutsema, ei suudeta aru saada, et rahakotis on paraku kindel summa raha.
Üle jõu elamise järgseid pauke tuleb veel ja üha suuremaid. Analoogne kummitus seisab ka Tartu ja Kehra kohal, kes oma soojalaenudega kui tüdruk lapsega hädas on.
Keegi ei ole kaitstud valede otsuste eest, ent keegi peab need ka kinni maksma. Laenatakse tuleviku peale, pimedas usus, et eelarve kasvab, tulud suurenevad.
Paraku ei pruugi see niimoodi välja kukkuda. Mõni aeg tagasi oli kohalikule kütusele ülemineku kampaania. Laenati ja ehitati katlamaju, mis lõppude lõpuks ämbriteks osutusid. Suur laenamise buum oli ka enne möödunud aasta valimisi.
Või nii nagu Vormsil: elatakse jõhkralt mingite kunagi eelarveprojektides kirjas olnud numbrite najal. Küll riik aitab ja kuskilt selle raha leiab.
Pankrotiseaduse järgi ei saa vald pankrotti minna ja nii saab omavalitsuste üle eelarve elamisest riigi probleem, vallajuhtide oskamatu majandamine taotakse kinni maksumaksja taskust. Temal on raha nagu muda ja näpud põhja ei ulatu.
Teisalt on ka riik ise enda seljas liu laskmist lubanud. Rahandusministeerium on omavalitsustel laenu isepäi võtta lasknud, raha kulutamist korralikult kontrollimata. Riigil puudub perfektne ülevaade, palju keegi laenanud on.
Pankade ohutunnetus on suurem, mõnedes pankades juba eelistatakse laenutaotluste rahuldamisel omavalitsustele näiteks sama valla ettevõtteid.
Siiani on vallad suutnud en-nast välja vedada, laenude tagasimaksmise tähtajad ei ole veel kaela kukkunud. Sel aastal kukuvad esimesed kellad.
Kui ettevõte kehva majandamise pärast põhja vajub, vastutavad eelkõige peadirektor ja raamatupidaja. Kui vald rappa jookseb...
Toimetuse arvates ei ole õige, et riik mõne oskamatu vallajuhi majandamisvead lihtsalt kinni maksab ja valla jalule upitab. See viib selleni, et ei õpitagi majandama. Mõistlik ei ole ka hädanõupidamisel arutatud variant, et raha leitakse omavalitsuste eelarvete alalaekumiste katteks ette nähtud summadest. Sealt on Vormsi oma tänavuse portsu juba kätte saanud, hoolimata sellest, et valla eelarvetulu on normaalselt laekunud. Mõistlik on see, kui Vormsi võtab riigilt aasta lõpuni arvelduskrediiti, mille kasutamisest pidevalt aru annab.
Kuna elu on näidanud, et vallarahva valitud juhid ei oska tihti rahaga mõistlikult ümber käia, tuleb riigil, kui ta just ei taha ennast rahvusvahelise võlavangi staatuses näha, kohalikele juhtidele kindlad piirangud seada. Kui riik saab ülevaate laenudest, peaks ta juba praegu saatma potentsiaalsetesse kriisikolletesse saneerimisgrupid (või isegi midagi kubernerisarnast).
Lõpuks tuleks ka haldusreform käima panna. Suuremad vallad on elujõulisemad ka mõtlemisvõimeliste juhtide poolest.