12 oktoober 1997

Kuidas lahendate erimeelsusi töölepingu lõpetamisel?

- Oleme püüdnud kasutada, nii palju kui võimalik, pooltevahelist kokkulepet. See on ka töötajale kõige pehmem maandumine, sest töölepingu lõpetamiseks võib olla erinevaid põhjusi.

Arusaamatusi on tekkinud, kui töötaja on tööandja arvates rikkunud tööga ettenähtud nõudeid või sisekorra eeskirju või eksinud ametieetika vastu. Paar korda oleme ka kohut käinud.

Kohtus jääb õigus enamasti töötajale. Tööandja võib olla küllatki kaua n-ö sinisilmne, ei kasuta kõiki seaduslikke karistamise ja mõjutamise võimalusi. Näiteks kui töötaja on klienti või tööandjat rahalistel arveldustel petnud, siis lähtub kohus formaaljuriidilistest põhimõtetest, sisuliselt asjasse tungimata, miks tööandja on sellise otsuse teinud. Kui tööandja on pisiformaalsustes eksinud, tõlgendab kohus seda töötaja kasuks. Minu arvates pole see õige. Seadusandja peaks seadust muutma, et otsuste langetamine poleks nii formaalne, vaid oleks sisuline.

- Meie püüdlus on lõpetada tööleping selliselt, et kummalgi poolel ei jääks hinge midagi kratsima. Tagasisidet, kas jäi või mitte, pole meil õnnestunud kuigi palju saada.

Üldiselt oleme püüdnud, et inimesed läheksid ära hea enesetundega ja et me ei tekitaks endale vaenlasi juurde. Meil on neid vist vähe, aga parem, kui poleks üldse.

Personali tuleb hoida, siis hoiavad ka nemad firmat.

Tööandja initsiatiivil oleme sellel aastal töölepingu lõpetanud vaid kahel korrral. See on olnud n-ö paratamatus, inimesed on ise olukorda mõistnud. Töötajale tuleb olukord ausalt ja selgelt otsast lõpuni ära rääkida -- reeglina see aitab.

Tunduvalt odavam on probleeme ennetada, kuigi see maksab. Tööandjale kahjutekitamise juhtu pole meil olnud viis aastat. Kõik toimingud, mis on seotud raha ja vara säilitamisega, maksavad, aga lõppkokkuvõttes on see odavam. Rakendame turvameetmeid, teine on kontroll raha üle.

- Oluline on see, kuidas probleeme vältida. Ma kasutan oma juristi ettevalmistust ja teadmisi ning püüan asju lahendada kui personalijuht, mitte kui jurist. Samas ma tean, millised on mehhanismid ja võimalused ning kui palju iga võimalus rahaliselt maksab. Teine asi on see, kui palju see otsus võib mõjutada organisatsiooni- mainet.

Töölepingu lõpetamisele peaks eelnema intervjuu, samamoodi nagu tööle võtmiselegi. Intervjuu ajal on võimalik teatud nurki siluda ja mõista vastastikuselt neid momente, miks koostööd ei saa jätakata. See on aeganõudev töö, et lahkumine toimuks mõistuse, mitte emotsioonide tasandil.

Mul on kogemus, kus ma pidin ühel päeval ütlema viiele inimesele, et me peame töölepingu lõpetama. Sellised olukorrad on väga rasked, kuid need lahenesid positiivselt. See on peen käsitöö, mis toetub kogemusel. Iga olukord on erinev, ei saa öelda, et neid asju tuleb teha täpselt sedamoodi.

Hetkel kuum