Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poolt Soome pangandust kontrollivad rootslased
Võimaluse Soome turule siseneda said Rootsi pangad naabermaa panganduskriisi päevadel, mis läks Soome riigile maksma ca 45 miljardit marka.
Esimesena tuli Soome turule Svenska Handelsbanken, kes pakkus klientidele kõiki pangandusteenuseid. Praegu on Handelsbankenil Soomes 12 kontorit bilansimahuga 40 miljardit marka. Paletti kuuluvad kõik teenused alates suurte äriklientide teenindamisest tavaliste laenukontodeni välja.
Järgmisena tuli 1994. aastal S-E-Banken, kes valis sootuks erineva strateegia ning keskendus eranditult suurettevõtetele. Selles turusegmendis on S-E-Banken Soomes üks olulisemaid tegijaid. Panga bilansimahuks on ca 20 miljardit marka. Sügisese Gyllenbergi pangandusfirma ostuga laiendas S-E-Banken oma tegevust ka varahalduse valdkonda.
Samal, 1994. aastal tuli Soome ka Rootsi Sparbanken, kes omandas osaluse Aktia pangas. Praegu on Aktia bilansimaht 11 miljardit marka, panga suurimaks aktsionäriks on 25 protsendiga Rootsi Sparbanken, mis varsti hakkab kandma uut nime Föreningssparbanken.
Merita panga ja Nordbankeni ühinemisega läheb rootslaste kontrolli alla veel 280 miljardit krooni. Uue suurpanga kapitalist kuulub Nordbankenile 60 protsenti ja Merita omanikele 40 protsenti. Hääled jaotuvad pooleks.
Kokku on Soome pangandusturul Rootsi pankade kontrolli all 340 miljardit marka. See on enam kui pool Soome pankade 660 miljardi marga suurusest koondbilansist.
«Rootsi sfäärist» väljapoole jääb põllumajandustootjate kontrolli all olev pangandusgrupp OKO, mille bilansimaht ulatub 145 miljardi margani. Samuti riigile kuuluv Postipankki 127 miljardi margase bilansiga, ülejäänud pangad kokku 26miljardilise bilansiga ja paar väikepanka umbes 4--5 miljardi margase bilansiga. DI