• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poolt Soome pangandust kontrollivad rootslased

    Võimaluse Soome turule siseneda said Rootsi pangad naabermaa panganduskriisi päevadel, mis läks Soome riigile maksma ca 45 miljardit marka.
    Esimesena tuli Soome turule Svenska Handelsbanken, kes pakkus klientidele kõiki pangandusteenuseid. Praegu on Handelsbankenil Soomes 12 kontorit bilansimahuga 40 miljardit marka. Paletti kuuluvad kõik teenused alates suurte äriklientide teenindamisest tavaliste laenukontodeni välja.
    Järgmisena tuli 1994. aastal S-E-Banken, kes valis sootuks erineva strateegia ning keskendus eranditult suurettevõtetele. Selles turusegmendis on S-E-Banken Soomes üks olulisemaid tegijaid. Panga bilansimahuks on ca 20 miljardit marka. Sügisese Gyllenbergi pangandusfirma ostuga laiendas S-E-Banken oma tegevust ka varahalduse valdkonda.
    Samal, 1994. aastal tuli Soome ka Rootsi Sparbanken, kes omandas osaluse Aktia pangas. Praegu on Aktia bilansimaht 11 miljardit marka, panga suurimaks aktsionäriks on 25 protsendiga Rootsi Sparbanken, mis varsti hakkab kandma uut nime Föreningssparbanken.
    Merita panga ja Nordbankeni ühinemisega läheb rootslaste kontrolli alla veel 280 miljardit krooni. Uue suurpanga kapitalist kuulub Nordbankenile 60 protsenti ja Merita omanikele 40 protsenti. Hääled jaotuvad pooleks.
    Kokku on Soome pangandusturul Rootsi pankade kontrolli all 340 miljardit marka. See on enam kui pool Soome pankade 660 miljardi marga suurusest koondbilansist.
    «Rootsi sfäärist» väljapoole jääb põllumajandustootjate kontrolli all olev pangandusgrupp OKO, mille bilansimaht ulatub 145 miljardi margani. Samuti riigile kuuluv Postipankki 127 miljardi margase bilansiga, ülejäänud pangad kokku 26miljardilise bilansiga ja paar väikepanka umbes 4--5 miljardi margase bilansiga. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.