Raha saab valguse kiiruse

Täna on ööpäev läbi teostatavad kiirmaksed veel tulevik, sest uus maksesüsteem ei käivitu enne 2000. aastat. Selle ajani kulutab keskpank maksesüsteemi kavandamiseks ja loomiseks vähemalt 40 miljonit krooni. Tulevikus maksavad selle raha kinni kommertspankade kliendid.

Kiirmaksete süsteemi loomisega tegelevad Eesti Panga ametnikud on küsimuse ees, kas minna täielikult üle kiirele arvelduste süsteemile või kasutada kiiret ja aeglast arveldussüsteemi üheaegselt. Eesti Panga arveldusvalitsuse juhataja Mihkel Nõmmela ütleb, et mõistlik on kasutada paralleelselt kahte arveldussüsteemi. Reaalaja maksete süsteem (RTGS) on tema sõnul vajalik eelkõige kommertspankadele, kes saavad selle abil üksteisele kiiremini raha laenata ja omavahel arveldada. Samuti sobiks kiirmaksete süsteem sellistele ettevõtetele, kes sooritavad üle miljoni krooni suuruseid makseid.

«Reaalaja maksete süsteem peab olema kiire ja turvaline,» leiab Nõmmela. Seetõttu ei saa selline maksesüsteem olla odav. Nõmmela sõnul võib ühe sellise makse hind olla 50 krooni.

Hansapanga administratsioonidivisjoni arendusjuht Jaanus Erlemann on teisel arvamusel. Tema arvutuste kohaselt kallineb aeglane makse kõigest paar korda, ulatudes tulevikus 20--25 sendini makse kohta. Seega pole Erlemanni arvates põhjust, miks peaks maksekorralduse hind kliendile tõusma.

Kiirete RTGS-ülekannete hind tuleb aga paarkümmend korda kallim, seega 4--5 krooni makse kohta, leiab Erlemann. Tema sõnul on kahe maksesüsteemi paralleelselt kasutamine põhjendatud, sest kaht väiksemat ülesannet on kergem lahendada kui üht suurt.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide juhataja Sven Meimer jääb Erlemanni arvutustega nõusse. Samas kinnitab ta, et Eesti Pank järgib maksesüsteemi loomisel rangelt isetasuvuse printsiipi. Viimase järgi ulatub aeglase maksekorralduse hind küll 20 sendini makse kohta, kuid kiirmakse hind võib olla koguni sada korda kõrgem, seega 20 krooni ümber ühe makse kohta.

Meimer tunnistab, et kiirmaksete kõrge hind on tingitud nende korraldamise keerukusest ja väiksemast liikumisest.

Pangaliidu infonõunik Peep Otstavel ütleb, et pangaliidu ülesanne on jälgida, et uue arveldussüsteemi rakendumisel ei tehta liiga väikepankadele. «Hetkel on võimatu ennustada, kas uue süsteemi rakendamisest võidavad väikesed või suured pangad,» räägib Otstavel. «Selge on see, et pangaliidu kaudu formuleerivad pangad oma seisukoha,» lisab ta.

Eesti Pank töötas uue makse- ja arveldussüsteemi kava välja Euroopa Liidu abiprogrammi Phare abil. Selle kava järgi peab olemasolev krediidiasutuste vaheline maksesüsteem olema täielikult välja vahetatud Euroopa rahaliidu nõuetele vastava maksesüsteemi vastu 2000. aasta lõpuks.

Eesti liitub Euroopa Liiduga kõige varem 2002. aastal. Selleks ajaks peab uus arveldussüsteem olema töökorras, sest Euroopa Liitu astumisega hakkab Eestis kohaliku krooni asemel kehtima Euroopa ühisraha euro.

Euroopa Liidu keskpankade vahel hakkab ülekandeid korraldama loodav maksesüsteem TARGET ja ka Eesti maksesüsteem peab sellega ühilduma.

See tähendab, et praegu kehtiv, 1992. aastal Kiievist ostetud maksesüsteem tuleb igal juhul välja vahetada.

Mihkel Nõmmela sõnul pole ka praegune maksesüsteem halb, kuna Eesti Pank on seda viie aasta jooksul täiuslikumaks ja töökindlamaks muutnud.

Kahjuks pole vana süsteemi võimalik pidevalt ümber ehitada. Teisalt on keskpank otsustanud lõpetada ise programmide valmistamise, ütleb Nõmmela.

Eesti Panga seisukoht on, et uus kiirmaksete süsteem peab olema töövõimeline vähemalt 15 aastat.