• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tiigri surm

    Eilne Helsingin Sanomat (HS) tõmbab Eestile kui Põhja-Euroopa tiigrile vee peale. Selgub, et elan ülekuumenenud ja võlakoorma all vankuva majandusega riigis, kus võib krahhi oodata millal tahes. Tekib tunne, et peaks nüüd ruttu aktsiad maha müüma ning oma kroonid dollarite ja markade vastu vahetama.
    Kui see tunne süveneb ja kasvab suure osa eestlaste seas üle tegudeks, siis võibki öelda, et tiiger sureb või jääb pikaks ajaks koomasse. Raha ja börs püsivad võrdselt nii inimeste usul kui ka majanduse fundamentaalsetel näitajatel.
    HS on hakanud murendama usku kiire majanduskasvu võimalikkusesse Eestis. Tondina kasutatakse enneolematut väliskaubanduse defitsiiti. Järelduste tegemisel võtab HS aluseks 1995. a andmed, märkamata, et viimastel kuudel on Eesti impordi suur ülekaal ekspordi ees hakanud kahanema ja tööstustoodangu osakaal majanduses kiiresti kasvab.
    Kahtluse alla võib seada ka väliskaubandusstatistika adekvaatsuse. Huvitav, kuidas kajastub meie ekspordistatistikas Soome kaubaturistide poolt Kadaka turule ja Tallinna poodidesse, hotellidesse ning restoranidesse jäetud miljonid kroonid? Minimaalselt, kuigi tegelikult on tegu ehtsaima ekspordiga. Ilmselt on Eestil üsna suur varjatud eksport ka Venemaale -- kes see ikka tahab täie rauga topelttollimaksu maksta?
    Eesti ettevõtted saadavad pidevalt teateid oma käibe- ja kasumiprognooside kasvu kohta ning laienemisest Lätti, Leetu ja Ukrainasse. Ajalehed on täis tööjõu otsimise kuulutusi, märgata on üldist maksete laekumise kiirenemist, statistikaamet teatab, et majanduskasv esimesel poolaastal oli ligi 11%. Ka aktsiamull lõhkes eile. Kas säärane areng tähendab seda, et meid ootab katastroof?!
    Kui tiiger hakkab kahtlema, kas ta ikka on tiiger, siis ta ei olegi enam õige tiiger.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.