• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tiigri surm

    Eilne Helsingin Sanomat (HS) tõmbab Eestile kui Põhja-Euroopa tiigrile vee peale. Selgub, et elan ülekuumenenud ja võlakoorma all vankuva majandusega riigis, kus võib krahhi oodata millal tahes. Tekib tunne, et peaks nüüd ruttu aktsiad maha müüma ning oma kroonid dollarite ja markade vastu vahetama.
    Kui see tunne süveneb ja kasvab suure osa eestlaste seas üle tegudeks, siis võibki öelda, et tiiger sureb või jääb pikaks ajaks koomasse. Raha ja börs püsivad võrdselt nii inimeste usul kui ka majanduse fundamentaalsetel näitajatel.
    HS on hakanud murendama usku kiire majanduskasvu võimalikkusesse Eestis. Tondina kasutatakse enneolematut väliskaubanduse defitsiiti. Järelduste tegemisel võtab HS aluseks 1995. a andmed, märkamata, et viimastel kuudel on Eesti impordi suur ülekaal ekspordi ees hakanud kahanema ja tööstustoodangu osakaal majanduses kiiresti kasvab.
    Kahtluse alla võib seada ka väliskaubandusstatistika adekvaatsuse. Huvitav, kuidas kajastub meie ekspordistatistikas Soome kaubaturistide poolt Kadaka turule ja Tallinna poodidesse, hotellidesse ning restoranidesse jäetud miljonid kroonid? Minimaalselt, kuigi tegelikult on tegu ehtsaima ekspordiga. Ilmselt on Eestil üsna suur varjatud eksport ka Venemaale -- kes see ikka tahab täie rauga topelttollimaksu maksta?
    Eesti ettevõtted saadavad pidevalt teateid oma käibe- ja kasumiprognooside kasvu kohta ning laienemisest Lätti, Leetu ja Ukrainasse. Ajalehed on täis tööjõu otsimise kuulutusi, märgata on üldist maksete laekumise kiirenemist, statistikaamet teatab, et majanduskasv esimesel poolaastal oli ligi 11%. Ka aktsiamull lõhkes eile. Kas säärane areng tähendab seda, et meid ootab katastroof?!
    Kui tiiger hakkab kahtlema, kas ta ikka on tiiger, siis ta ei olegi enam õige tiiger.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.