Linnakaunistuse raha ametniku meelevalla all

Artikkel

- Uudised
- 30. oktoober 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linnakaunistuse raha ametniku meelevalla all
Ah, see Miku fond, seostatakse Tallinna rahandusametis linnakujundusfondi üksnes Urmas Miku nimega. Peale Miku pole linnakujundusfondil teisi juhatuse liikmeid, puudub fondi nõukogu ja fond tegutseb kesklinna asevanema kabinetis.
Linnakujundusfondi eelmise aasta aruande kohaselt kulutati vaid umbes kolmandik fondi vahenditest põhikirjajärgsetel eesmärkidel, s.t kunstnike ja kultuuriürituste toetamiseks ning linnakujunduse ja haljastuse jaoks. Selle asemel on linnakujundusfondist kujunenud omamoodi kesklinna valitsuse rahatagavara.
Raha on linnakujundusfondis olnud kogu aeg piisavalt. Fondi eelmise aasta bilansimaht oli ligi kolm miljonit krooni, millest jäi ligi veerand kasutamata.
Kuni eelmise aastani laekus linnakujundusfondi Tallinna ettevõtete reklaamimaks. Igal aastal on fondi maksnud sadu tuhandeid kroone välireklaamiga tegelev AS Expoplakat, mille aktsiatest kuulub linnakujundusfondile 51 protsenti. Fondile on eraldanud raha linnavalitsuse teised allasutused, nagu linna keskkonnaamet, linnaplaneerimise amet jne.
Esialgu oli linnakujundusfond mõeldud linna peaaedniku ja peakunstniku sihtotstarbelise fondina, kust finantseeritaks elitaarsemate linnakujunduselementide, nagu purskkaevude ja skulptuuride, ostmist. Kuna Tallinnal pole enam peakunstnikku ja peaaednikku, kadus linna endise peakunstniku Urmas Miku sõnul fondi esialgne otstarve.
Eelmisel aastal maksti linnakujundusfondi arvel kinni muuhulgas kesklinna valitsuse ametnike lepingulisi töötasusid kokku üle saja tuhande krooni eest, kesklinna valitsuse transpordi- ja majanduskulusid, osteti hulgaliselt büroosisustust, saadeti ametnikke täiendõppele ja väliskomandeeringutesse.
Kesklinna valitsuse vanem Hannes Kuhlbach ei salga, et fondi raha on kasutatud kesklinna valitsuse igapäevase töö korraldamiseks. «Olude sunnil, olude sunnil,» lisab suvel linnaosa valitsemise üle võtnud Kuhlbach vabandavalt.
Kui ma tutvustan Kuhlbachile linnakujundusfondi eelmise aasta aruannet, teeb linnaosa vanem imestusest suured silmad ja märgib tõsinedes, et ta ei kiida põhimõtteliselt heaks, kuidas linnakujunduse raha on kasutatud.
«Fond on kavas lõpetada,» lubab Kuhlbach.
Urmas Mikk nõustub, et tema juhitav fond oleks juba ammu tulnud likvideerida. Ta laseb igati välja paista, et fond on talle koormaks ega tegutse enam kuigivõrd. Samas sõidab Mikk endiselt edasi fondi poolt talle ostetud eelmise aasta Hondaga.
«Võib öelda, et fond on kavas likvideerida, aga ta on kogu aeg jäänud reorganiseerimise rataste vahele,» lisab Mikk.
Mikk kinnitab, et põhimõtteliselt on linnakujundusfondis kõik asjad korras. Töötasu pole fondi kaudu makstud, väidab ta.
Ettevõtteregistri andmetel oli aga 1994. aastal linnakujundusfondis keskmine kuupalk 23 700 krooni, ehkki fondil polnud ühtegi töötajat ja ka fondi muud majandusnäitajad olid nullis. Ettevõtteregistri direktori Sirje Rogova sõnul oli töötasu järgi fondi edukaim aasta hoopis järgmine, 1995. aasta. Ka sellel aastal on Rogova sõnul makstud töötasu ja küllalt suures summas. «Mina saan igal juhul vähem palka,» tõdeb Rogova.
Urmas Mikk raiub sellepeale vastu: «Meie pole ühtegi töötasu maksnud. Endale ka pole maksnud, ka mitte lepingulisi töötasusid.»
«1994. aastal oli keskmine palk 23 700 krooni?» küsib Mikk uskumatult. «Ma ei oska küll öelda, äkki on see Expoplakati oma?»
«Veel hiljemgi on töötasu makstud?» hüüatab Mikk. «Ma ei tea, siis on need valeandmed.»
Mikk väidab, et nii tema ise kui temaga ühes kabinetis töötav kesklinna valitsuse ökonomist Inge Traus tegutsevad fondis ühiskondlikel alustel.
Fondi raamatupidamist korras hoidev Inge Traus ütleb viis minutit hiljem telefonivestluses, et ta on saanud eelmisel aastal fondist 10 000 krooni. Raamatupidaja sõnul on ka Mikk saanud sellel aastal ühe konkursi korraldamise eest fondilt 5000 krooni.
Trausi sõnul on suurem osa eelmise aasta lepingulisest töötasust makstud honorarina kunagisele linnavalitsuse pressiesindajale Boriss Mikule ajakirjandusliku töö eest, s.t kesklinna valitsuse tellimusel kirjutatud artiklite eest.
Välisreiside koha pealt ajab Mikk seotuse linnakujundusfondiga samuti tagasi. Kesklinna vanem Hannes Kuhlbach sõnab samas, et aasta alguses käis Mikk fondi kaudu Inglismaal.
Raamatupidaja Inge Traus mäletab, et Mikk on käinud ka Rootsis ja Soomes. Välismaal täiendõppel on linnakujundusfondi raha eest käinud ka teised linnaosa ja mõned linnavalitsuse töötajad. Ka endine linnaosa vanem Jüri Ott on üks kord fondi kaudu välisreisil viibinud, meenub Trausile.
Praegu Tallinna botaanikaaeda juhtiv Jüri Ott seda ei kinnita. Ta ei oska fondi kohta midagi öelda, kuna see oli tema sõnul Urmas Miku rida ja teised sinna ennast ei seganud. Ott teab, et fondi kaudu toetati kultuuri, haljastust, osteti puuskulptuure linna kaunistamiseks.
«Kas sealt on keegi välismaale sõitnud?» küsib Ott. «Võib-olla mõned kunstnikud sõitsid selle fondi kaudu välismaale,» pakub ta.
Kuna linnakujundusfond on alates 1989. aastast enamusaktsiate omanik tänavareklaamifirmas Expoplakat, on viimane maksnud igal aastal fondi arvele suuri dividende. 1995. aasta eest maksis Expoplakat fondile dividende üle 200 000 krooni, eelmise aasta eest üle 100 000 krooni.
Urmas Mikk on linna esindajana Expoplakati juhatuse esimees, saades selle eest palka 3000 krooni kuus. Eelmisel nädalal käis Mikk koos Expoplakati direktori Andres Palustega Itaalias rahvusvahelisel tänavareklaamifirmade konverentsil.
Paluste sõnul on 40 protsendi Expoplakati aktsiate omanik More Group Finland andnud märku, et nad on huvitatud munitsipaalomandi kadumisest Expoplakatis. «Loomulikult on nad tõstatanud küsimuse, et linna osalus tuleks müüa ja nad on huvitatud selle ostmisest,» lisab Paluste.
Paluste ütleb, et ta ei ole kunagi huvitunud, kuidas linnakujundusfond Expoplakatilt saadud dividende kasutab. «Fond on meie omanik, minul ei sobi omaniku rahakotti piiluda,» sõnab Paluste.
Teisalt on Palustel oma hea tuttava Urmas Miku kohta öelda ainult kiidusõnu. Omal ajal aitas Mikk linna peakunstnikuna kaasa Expoplakati esimeste tegemiste õnnestumisele.
Tallinna volikogul ja linnavalitsuse rahandusametil puudub ülevaade linnakujundusfondi tegevusest, ehkki Urmas Miku väitel on fondi kontrollinud nii Tallinna maksuamet kui linna rahandusamet.
Tallinna linnavalitsuse linnamajandusameti juhataja Vello Ervin teatab, et linnavalitsusel pole juriidiliselt õigust fondi kontrollida. «Asutajal kontrolliõigust pole, see kohustus on vaid fondi nõukogul,» täpsustab ta.
Ervini ütlusel tuleb nüüd linnavolikogul otsustada, kas linnakujundusfondil on mõtet.
Urmas Miku väitel likvideeritakse fond järgmisel aastal niikuinii seoses mittetulundusühingute sihtasutuste registrisse kandmise tähtaja ümbersaamisega.
«Sihtasutust linnakujundusfondist ei tehta,» kinnitab ka kesklinna valitsuse vanem Hannes Kuhlbach. Tema sõnul on selliseid fonde ja fondikesi linnaosadel päris palju ja õigem oleks need kõik kaotada.
Ühe variandina võidakse linnakujundusfondi osalus ASis Expoplakat anda pärast fondi likvideerimist üle linnavalitsusele ja alles siis see maha müüa. Linnavalitsus on otsustanud nõuda Expoplakati dividendid sisse otse linnaeelarvesse. Rahandusamet tahab Expoplakatilt selle aasta eest dividendidena saada 300 000 krooni.
Seni tegutseb linnakujundusfond edasi. Fondi raamatupidaja Inge Trausi sõnul on sellel aastal linnakujundusfondi rahast kulutatud 580 000 krooni lepingulisteks tasudeks, spondeeritud kunstnikke, muusikuid ja kultuuriüritusi.
Hetkel kuum