Idabloki majandus miinusest väljas
See saab võimalikuks tänu Venemaa pikaajalise majanduslanguse peatumisele.
Käesoleval aastal kasvab piirkonna riikide sisemajanduse kogutoodang EBRD prognoosi järgi 1,7 protsenti, tuleval aastal 3,5 protsenti. Kiireima majanduskasvuga riik on Gruusia 10,5 protsendiga, teisel kohal on Eesti 7 protsendiga.
Järgmisel aastal peaks Leedu jätma oma Balti naabrid selja taha ning kasvama 5,5protsendises tempos. Eestile ja Lätile ennustatakse 5-protsendilist majanduskasvu.
Tagasiminekut täheldab EBRD raport Valgevenes, Slovakkias ja Usbekis, Ukrainas on majandusreformid peatunud.
Endiselt on Poola ainus riik, kus sisemajanduse kogutoodang on ületanud 1989. a taseme.
Kiire majanduskasvuga Eestis tõusevad kiiresti ka hinnad -- EBRD ennustuste järgi 12 protsenti. Lätis peaksid hinnad tõusma 8, Leedus 10 ning Venemaal 14 protsenti. Kõige kiiremini tõusevad hinnad Bulgaarias -- 592 protsenti.
Erasektori osakaal SKTs on EBRD hinnangul Eestis ja Leedus 70%, Lätis 60%. SRÜ riikides takistab erasektori arengut eelkõige lokkav korruptsioon ning riiklik sekkumine majanduse juhtimisse. Neis riikides on elanikkond ka kõige enam vaesunud ning on suurenenud lõhe ühiskonnagruppide sissetulekute vahel.
EBRD prognoosib, et Ida-Euroopa majanduskasv on kiire ka järgmisel aastal, eeldusel et majandusreformid regioonis jätkuvad.
Suurimat riski näeb EBRD eratarbimise suurenemises ning riikide maksebilansi seisus. Impordi kiire juurdekasvu tõttu ületab ligi poolte piirkonna riikide jooksevkonto defitsiit 7 protsenti SKTst, mida finantseeritakse riiki voolanud väliskapitalist. Välismaiste erainvesteeringute maht peaks tänavu ulatuma 55 miljardi dollarini ning otseinvesteeringute maht 18 miljardi dollarini. Lõviosa investeeringutest siirdub Poola ja Venemaale.
EBRD hinnangul on tootlikkusest kiiremini kasvanud reaalpalgad ning valuuta reaalkursi tõus kahandanud mitme idabloki riigi toodangu konkurentsivõimet. EBRD hinnangul kasvas tööjõu erikulu Saksa markades mõõdetuna Ida-Euroopas mullu 9 protsenti, langedes samal ajal Saksamaal ühe protsendi võrra. Kuna aga idabloki palgatase on Lääne-Euroopaga võrreldes endiselt madal, ei ole tööjõu kallinemine seni eksporti oluliselt mõjutanud. Küll aga võib see edaspidi mõjutada investorite otsuseid. DI-FT-BNS