Jeltsin avas naftaäri välisrahale

Energeetika- ja kütuseministri Boriss Nemtsovi sõnul ei seata edaspidi väliskapitali osalemisele Venemaa naftafirmades enam mingeid piiranguid ja need võivad kuuluda sajaprotsendiliselt välisosanikele. Alates Venemaa erastamisprogrammi käivitamisest 1992. a oktoobris tohtis väliskapitali osalus naftafirmades olla kuni 15%, välja arvatud mõned erandid.

Lähikuudel on kavas erastada riiklik naftakontsern Rosneft, mille aktsiate müügist loodab valitsus teenida 1,5 miljardit dollarit. Eelmisel nädalal kutsus asepeaminister Anatoli T?ubais Suurbritannia British Petroleumi üles osalema Rosnefti erastamises.

Mitmel Venemaa naftafirmal on juba välisosanikke, kuid nende osalus on seni väike. Nii näiteks kuulub USA firmale Atlantic Richfield Co 8% Venemaa ja maailma ühest suurimas naftafirmast Lukoil.

15% Lukoili aktsiatest pannakse veel enne aasta lõppu enampakkumisele, mille võidab kõrgeima hinna ning suurima investeeringu pakkunud osaleja. Seejärel läheb müüki veel 0,96% Lukoili aktsiatest, mis müüakse eritingimusteta enampakkumise korras.

Aasta lõpus müüakse veel 19protsendiline osalus Vene-Valgevene ühisfirmas Slavneft, samuti Ida naftakompanii. Edaspidi pannakse müüki Norsi-Oil ja Tjumen Oil.

Välisfirmad sooviksid Venemaa naftatööstusse investeerida umbes 70 miljardit dollarit, kuid seni on investeeringud jäänud pidama seaduste puudumise taha.

Venemaa loodab välisinvesteeringute abil suurendada oma toornaftatoodangut, mis viimase kümne aasta jooksul on kogu aeg vähenenud. Esimest korda suurenes see tänavu kaheksa kuuga 1 protsendi. Praegu toodab Venemaa päevas 5,93 miljonit barrelit naftat. Suurim päevatoodang oli 1987. aastal -- 11,4 miljonit barrelit.

Opositsiooni kontrolli all olev Venemaa riigiduuma on seni venitanud energiaseaduse vastuvõtmisega, väites et valitsus tahab riigivarad kiiresti ja odavalt maha müüa. Tõenäoliselt tekitab Jeltsini käskkiri riigiduumas rohkesti proteste. REUTERS-ETA-ÄP