Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lihatööstusi ootab pankrotilaine

    «Aasta pärast on pankrotistunud viiendik praegu tegutsevatest lihatööstustest,» ennustab Karree lihatööstuse juhataja Kalev Villem.
    Lihaliidu andmeil on Eestis 22 suuremat lihatööstust, 68 kohaliku tähtsusega väiketööstust ja 147 tapapunkti, mis töötavad vastavalt vajadusele.
    Viimase aasta jooksul on tooraine lihatöösturite andmeil kallinenud kuni kolmandiku võrra, liha ja lihatoodete hinnad poes on aga tõusnud vaid 5--6 protsenti.
    Statistikaameti andmeil oli 50 ja enama töötajaga lihatööstuste keskmine rentaablus selle aasta esimeses kvartali miinus kuus ja teises kvartalis üks protsent.
    Kuna mõned aastad tagasi vähenes järsult teraviljakasvatus, on pidevalt taandunud ka kohalik lihatootmine, mis omakorda sunnib tööstusi kuni poole vajaminevast toorainest importima.
    Väiksemad tööstused, kes impordivad väiksemaid lihakoguseid, peavad nende eest maksma aga kuni viiendiku võrra suurtööstustest kõrgemat hinda.
    Kohaliku tooraine hinna on üles ajanud ka viimasel ajal siin aktiivselt tegutsevad Lätist pärit liha kokkuostjad. «Olukord on tragikoomiline -- ühelt poolt toome tohutuid lihakoguseid sisse, teisest otsast veame aga välja,» sõnab Villem. «Aga mis teha, lätlased pakuvad omadest kõrgemat hinda ja tootjat huvitab vaid hind.»
    Läti on kehtestanud sealihale kaitsetollid, kuid Eestiga kehtib tal vabakaubandusleping ja seetõttu saavad lätlased Eesti tootjatele liha eest kõrgemat hinda pakkuda. Lihatööstuste juhtide kinnitusel on lätlased siin ringi käinud umbes kuu aega.
    Lihatootja lihaühistu Viru juhatuse esimees Urmas Laht sõnab, et lihapuudus Eestis hakkab tõenäoliselt veelgi süvenema, kuna põrsaste sündivus väheneb.
    «Pole mingit märki, et asi paraneks,» lausub ta. «Sellepärast ennustan, et aasta pärast tuleb hulgaliselt pankrotte,» ühineb Laht lihatöötlejate arvamusega.
    Neli tonni lihatooteid päevas tootva Nõo lihatööstuse juhatuse esimehe Toomas Kruustüki sõnul ähvardavad pankrotid eelkõige tööstusi, mille toodang on alla tonni päevas.
    «Samas, ka suurtel läheb raskemaks, sest suurt kogust toorainet on raske kokku saada,» nendib ta. «Kõige kergemini elavad toorainenappuse üle keskmise suurusega tööstused, kellel on sõlmitud pikaajalised lepingud tootjatega.»
    Kruustükiga nõustub ka Valga liha- ja konservitööstuse direktor Elmut Paavel. «Need endistesse sigalatesse tehtud ettevõtted ei saa enam kaua sel moel eksisteerida,» sõnab ta.
    «Mitte ühegi arvutuse põhjal ei tule tööstus toime, kui toota tonn päevas ja siis vorstid latthaaval turule vedada.»
    Alla tonni tootvaid lihatööstusi on küll umbes kaks kolmandikku kogu lihatööstuste hulgast, kuid mahuliselt annavad nad kuni 20 protsenti kogu Eesti lihatööstuste toodangust.
    Tarva lihakarni juhatuse esimees Jaak Saks sõnab, et pankrotilaine tulekule aitab kaasa ka riik, kui kehtestab sealihatollid.
    «Kui ikka tooraine 35 protsenti kallineb, siis on kindel, et paljud tööstused kukuvad käpuli,» leiab ta.
    Ka Kalev Villem ütleb, et tollimaksude kehtestamine on järjekordne hoop lihatööstustele.
    «Riik sellest oluliselt ei võida,» märgib ta. Kui kehtestada sealihale 35protsendiline tollimaks, teeniks riik arvutuste kohaselt sealt 26 miljonit krooni, räägib Villem. «Sellest ainuüksi 15 miljonit krooni kuluks tolliaparaadi paikapanemiseks.»
    Pankrotilaine üheks põhjuseks on ka turgude seadus, mille valitsus tahab kehtestada järgmisest aastast. Seadusega keelatakse turgudel liha- ja vorstitoodete müük.
    «Väiksed lihatööstused kaotavad siis oma ainukese müügikanali -- turud,» ütleb Villem. Lihatöösturite kinnitusel moodustab nn must turg kolmandiku kogu lihaturust. «Enamik väikesi tööstusi ainult tänu sellele elabki,» nendib Villem.
    Rahalises vääringus kaotab riik iga aasta maksustamata liha müügi tõttu kuni miljard krooni.
    Elmut Paavel Valga lihatööstusest leiab, et pankrotilaine vallandumise üheks põhjuseks on lihatööstuse ülearune tootmisvõimsus. «Kui ekspordivõimalusi ei leita, lähevad mitmed hingusele,» on ta kindel.
    Mõnetonnise päevatoodangu mahuga Vastse-Kuuste lihatööstuse juhataja Urmas Jürgensoni sõnul puudub väikestel tööstustel võimalus tootmisse investeerida. «Enamik neist tuleb vaevalt ots otsaga kokku, mis investeerimisest seal veel rääkida,» lausub ta.
    Riigikogu on küll deklareerinud, et me peame oma rahva ära toitma, kuid mingit riiklikku programmi ju pole, ütleb Villem. «Lihatööstus on suur majandusharu, riik peaks selle jaluleaitamiseks tegema investeeringusoodustusi,» paneb ta ette. «Näiteks vabastada tööstused käibe- ja tulumaksust.»
    Lihatööstus on praegu ainuke toiduainetööstuse haru, kus praktiliselt puudub väliskapital. Lihatööstuste juhtide sõnul tekitaks ühe tugeva välisfirma tulek siia päris korraliku segaduse.
    «Tugev firma suudab toota kohalikest tegijatest madalama hinnaga ja nii suretab ta nii mõnegi siinse ettevõtte välja,» leiab Kalev Villem, kes on ise pidanud oma firma osaluse müügiks läbirääkimisi Soome kontserniga LSO Food.
  • Hetkel kuum
Isamaa on hästi kapitaliseeritud … taskupartei
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow, Nasdaq ja S&P 500 languses: kolmapäeva turuülevaade
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Politseist Ida-Virumaa oligarhiks: Nikolai Ossipenko ajas äri, nagu on kombeks Venemaal Lisatud prokuröri kommentaar
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.