Lihatööstusi ootab pankrotilaine

Statistikaameti andmeil oli 50 ja enama töötajaga lihatööstuste keskmine rentaablus selle aasta esimeses kvartali miinus kuus ja teises kvartalis üks protsent.

Kuna mõned aastad tagasi vähenes järsult teraviljakasvatus, on pidevalt taandunud ka kohalik lihatootmine, mis omakorda sunnib tööstusi kuni poole vajaminevast toorainest importima.

Väiksemad tööstused, kes impordivad väiksemaid lihakoguseid, peavad nende eest maksma aga kuni viiendiku võrra suurtööstustest kõrgemat hinda.

Kohaliku tooraine hinna on üles ajanud ka viimasel ajal siin aktiivselt tegutsevad Lätist pärit liha kokkuostjad. «Olukord on tragikoomiline -- ühelt poolt toome tohutuid lihakoguseid sisse, teisest otsast veame aga välja,» sõnab Villem. «Aga mis teha, lätlased pakuvad omadest kõrgemat hinda ja tootjat huvitab vaid hind.»

Läti on kehtestanud sealihale kaitsetollid, kuid Eestiga kehtib tal vabakaubandusleping ja seetõttu saavad lätlased Eesti tootjatele liha eest kõrgemat hinda pakkuda. Lihatööstuste juhtide kinnitusel on lätlased siin ringi käinud umbes kuu aega.

Lihatootja lihaühistu Viru juhatuse esimees Urmas Laht sõnab, et lihapuudus Eestis hakkab tõenäoliselt veelgi süvenema, kuna põrsaste sündivus väheneb.

«Pole mingit märki, et asi paraneks,» lausub ta. «Sellepärast ennustan, et aasta pärast tuleb hulgaliselt pankrotte,» ühineb Laht lihatöötlejate arvamusega.

Neli tonni lihatooteid päevas tootva Nõo lihatööstuse juhatuse esimehe Toomas Kruustüki sõnul ähvardavad pankrotid eelkõige tööstusi, mille toodang on alla tonni päevas.