Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kaabelsides on vajalik kehtestada monopol?

    POOLT
    Majanduses on tavaline, et infrastruktuuriäri on oma olemuselt loomulik monopol.
    Monopol on kahjulik, sest suurema kasumi teenimise eesmärgil aetakse hinnad hästi kõrgele. Teine asi on see, et kuna ei ole turumajanduse isetoimivat regulatsiooni, siis on oht, et teenuse kvaliteet halveneb. Infrastruktuuriäris annab aga vaba konkurents kahjuks täpselt sama tulemuse. Kui lubatakse paralleelseid infrastruktuure, siis hinnad tõusevad ja teenuse kvaliteet halveneb. Põhjus on selles, et turg ei suurene ja jaotub mitme turul osaleja vahel. Selleks, et seda teenust pakkuda, tuleb teha ikkagi sama palju investeeringuid.
    Kuna turg on jagatud mitme konkurendi vahel, siis tulud on nii mitu korda väiksemad, kui mitu konkurenti on turul. Järelikult tasuvusaeg läheb pikemaks. Selleks, et tasuvusnäitaja oleks parem, tõstetakse hindu või investeeritakse vähem ehk ehitatakse välja kehvem võrk.
    Loomulik monopol tähendab, et majanduslikku ruumi ei ole rohkem kui ühele ja kaabeltelevisiooniäri on loomulik monopol. Kui me nüüd seadust ei tee ja lubame justkui vaba konkurentsi, siis tegelikult tekib reguleerimata monopol, kus monopolil ei ole mitte mingisuguseid kohustusi riigi ees ja puudub täielikult regulatsioonimehhanism hindade ning teenuste kvaliteedi osas.
    Kujutage ette, mis meie riigi majandusest saab, kui me lubaksime infrastruktuuris reguleerimata monopoli. Kui hommikul tööle sõites on meil võimalik valida kolme konkureeriva tänava vahel või korterisse jookseb sisse kolm kanalisatsioonitoru, neli elektriliini, viis veevärki. Kes selle kinni maksab? See on ju suisa totrus. Seadusandjal on suur vastutus, et need valdkonnad oleks reguleeritud.
    VASTU
    Kui Eesti tahab jääda avatud majandusega riigiks, siis on äärmiselt kahetsusväärne, kui me nüüd ühes majandusharus otsustame luua monopoli. Sel kaabelleviseaduse eelnõul oleks olnud mõte aastal 1992.
    Siis oli tõesti raskusi, et välisinvestoreid siia meelitada ja oli võib-olla tõesti vaja anda investoritele täiendavaid riiklikke garantiisid. Praegu, kui on näha, et kaabeltelevisiooni turg on suhteliselt magus tükk, ja kõik üritavad siin toimetada kuis jõuavad, on kahetsusväärne, et üritatakse mingile konkreetsele firmale eelis anda.
    Oponendid üritavad jätta muljet, et tegemist on samasuguse loomuliku monopoliga, nagu on vesi või kanalisatsioon.
    Tegelikult ei ole kaabelside näol tegemist loomuliku monopoliga. Tõmbaksin pigem paralleeli mobiiltelefonsidega.
    Loomulikult on kahe võrgu rajamine pisut kallim, aga unustatakse ära, et investeeringud on ainult osa kuludest. Teised kulud on kinni konkreetses kliendis.
    Kahe paralleelse võrgu rajamine ei ole kaks korda kallim kui ühe võrgu rajamine. Kindlasti võidab aga tarbija, kui tal on valikuvõimalus.
    See on hästi näha GSM-operaatorite puhul ja samuti on see praegu hästi näha kaabeltelevisiooniäris. Möödunud nädalal alandas näiteks Tallinna Kaabeltelevisioon hindu Õismäel, et üritada paremini konkureerida STVga, kes samuti Õismäel tegutseb. Usun, et monopol ei oleks niimoodi käitunud. Praegu on olemas toimiv turg ja on mõttetu hakata kedagi siit jõuga välja suruma.
    Nii WTO kui ka Euroopa Liit nõuavad kaabeltelevisiooniäris monopoli kaotamist aastaks 1998. Praegu valitseb monopoliprintsiip Inglismaal ja Prantsusmaal.
    Skandinaavias on turg vaba. Stockholmis on näiteks neli kaablioperaatorit, kes tegutsevad ühel ja samal alal ja üritavad üksteisele hinna ja kvaliteediga konkurentsi pakkuda.
    Arvan, et kaabelleviseadust ei ole üldse vaja. Vajalik oleks autorikaitse seadusesse mõningad punktid lisada ja anda ka võib-olla elektersideinspektsioonile suuremad volitused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Volkswageni rüpes küpseb hiiglaslik ahvatlus
Turulangus on endiselt käimas ja börsid on punased, kuid ükski kriis ei kesta igavesti. Seega tuleks investoril praegu noppida välja tugevaimad aktsiad tööstussektorist ja Volkswageni gruppi kuuluv veokitootja Traton on üks nendest. Kuid miks ikkagi on tööstusettevõtete aktsiad tänavu turu keskmisest enam langenud?
Turulangus on endiselt käimas ja börsid on punased, kuid ükski kriis ei kesta igavesti. Seega tuleks investoril praegu noppida välja tugevaimad aktsiad tööstussektorist ja Volkswageni gruppi kuuluv veokitootja Traton on üks nendest. Kuid miks ikkagi on tööstusettevõtete aktsiad tänavu turu keskmisest enam langenud?
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Vastvalminud Opeli esindus Peetris vahetab omanikku
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.