Kas hoiuste tagamise seadus suurendab hoiuste mahtu?

Hoiuste tagamine on täiesti normaalne. Iga korralik riik mõtleb selle peale, kuidas garanteerida oma hoiustajaid ja hoiuseid. Selles mõttes, et inimestel oleks kindel tunne, et kui nad panka lähevad, siis nende hoiused on igal juhul garanteeritud ja säilivad.

Küsimus on selles, kui suurt summat garanteerida. Riigil ei ole võimalik garanteerida väga suuri summasid.

Eeskätt peaks riigi probleem olema eraisikutest hoiustajate kindlustamine. Kui me vaatame kas või seda, mis on Põhjamaades toimunud, siis on riik ikkagi käe tulle pistnud, et seista erahoiustajate huvide eest.

Nüüd, kui seadus kehtima hakkab, peaksid inimesed arvestama ka sellega, et hoiustajatele makstakse täna Eestis kõrgemaid intresse kui mujal maailmas.

Kui riik nüüd osa hoiustatavast summast garanteerib, siis peaksid ka hoiuse intressimäärad alanema.

Kokkuvõttes arvan, et sellise seaduse kehtestamine on õige samm. Ega selliseid samme ei ole enam võimalik palju teha, millega luua inimestele kindlustunne kohalike pankade suhtes. Eesti pangandus on hästi arenenud. Suuri jamasid pole viimastel aastatel olnud.

Kui tervikuna majanduses saaks regulatsioonid sättida sama hästi, kui on praegu tehtud panganduses, siis oleks Eesti majandus regulatiivse poole pealt korras.

Ma isiklikult usun küll, et sellise seaduse vastu võtmine toob hoiuseid panka juurde ja seaduse tulemusena hoiuste maht suureneb. Sellise eelnõuga on juba mitu aastat tegeldud.

Vahepeal me kalkuleerisime, kui suur võib see summa olla, mis tänu hoiuste kindlustamisele võib pankadesse tulla.

See oli täitsa arvestatav summa, aga kuna sellest on päris palju aega möödas, siis ei ole enam mõtet konkreetseid numbreid välja öelda. Arvamus oli küll, et see seadus toob raha pankadesse ja võib-olla suureneks selliste hoiustajate osa, kellel raha on suhteliselt vähe ja kelle sissetulek ei ole nii suur, et raha säästmiseks kõrvale panna. Sellised inimesed ei ole julgenud raha panka tuua.

Maailma mastaabis vaadates on garanteeritav summa suhteliselt väike, aga meie oludes on tegemist küllaltki suure summaga. Ma arvan, et neid inimesi on väga palju, kelle hoiustatav summa on väiksem kui 20 000 krooni.

Ma ei ole seda viimast eelnõu varianti veel näinud ja sellepärast ei oska öelda, kas tehakse vahet ka eraisikute ja ettevõtete vahel.

Kui seda eelnõu hakati koostama, siis räägiti ainult füüsilistest isikutest. Hiljem tulid juurde ka juriidilised isikud, aga ma ei oska öelda, kuidas viimases eelnõu variandis see küsimus on lahendatud.