• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,49%39 790,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,49%39 790,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • 18.11.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Borås Wäfveri huvitub Leedust

«Ettevõtted täiendavad teineteist. Eesti vabriku võimsused on lae saavutanud, mistõttu peame oma tegevust laiendama,» ütles Borås Wäfveri tegevdirektor Lars Mauritzon. Hiljuti sai Alytus Kreenholmilt arvestatava tellimuse.
Borås Wäfveri ja Kreenholm kavatsevad osaleda jaanuaris algaval avalikul pakkumisel, kus Leedu valitsus plaanib müüa 63,18 protsenti Alytus Textile aktsiatest. Ettevõtte alghind on 12 miljonit litti.
Alytus Textile töötab praegu 80protsendilise võimsusega ning firma kahjumi suurus on 12,68 miljonit litti. Alytuse üheksa kuu müügikäive oli 138,13 miljonit litti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Firma peadirektori Gintautas Andriuskeviciuse hinnangul võib firma aastakäive pärast edukat erastamist ja uusi investeeringuid kasvada 193,5 miljonilt litilt 390 miljonile litile.
Borås Wäfveri ja Kreenholmi grupp ei ole ainsad pakkujad. Alytuse aktsiate ostmisest on huvitatud ka Singapuri Tolaram grupp.
Borås Wäfveri pakkumuse võib Leedu valitsusele atraktiivseks teha Eestis saavutatud edu, loodab Lars Mauritzon.
«Eestis 1995. a tootmist üle võttes tuli meil tagada kolmeks aastaks töökoht 2000 inimesele,» ütles Mauritzon. Eesti valitsus arvestas eelkõige ulatusliku ratsionaliseerimise, mitte aga nõudluse kasvu ning efektiivse turustuse ja tootmisvõimsuste kasutamisega.
«Siis oli vabrikus 5700 töötajat. Nüüd on neid peaaegu niisama palju -- 5200, sest tootmismaht on suurenenud,» ütles Mauritzon. DI-BNS

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele