• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vastseliina paljastas investeeringuagentuuri saladuse

    Fakti, et välisinvesteeringute agentuur kahe miljardi kroonise projektiga tegeleb, on majandusringkondades teatud pikemat aega, kuid välisinvesteeringute agentuur hoidis investeeringu kohta käivat täpset infot vaid enda teada. Seni on investeeringut seostatud koduelektroonikatööstuse rajamisega Eestisse.
    Vastseliina vald lobises välja, et Ameerika investor just klaasitehast rajada tahab,» ütles Remmelg. Vastseliina vallavanema sõnul kaalub USA klaasifirma valda umbes 2 mld krooni maksva ja 600 inimesele tööd andva lehtklaasitehase ehitamist.
    Olen küll USA investori esindajatega külastanud Vastseliinat, kuid tõenäosus, et tehas sinna tuleb, on suhteliselt väike, lausus Remmelg.
    «Ainuüksi Eestis on mitu võimalikku varianti, kuhu klaasitehas võiks tulla,» ütles Remmelg. See võib minna ka Lätti, Leetu või Venemaale, lisas ta.
    Välisinvesteeringute agentuuri juhi sõnul on Lätil selle investeeringu saamisel ?ansid suuremad, sest neil ei ole Venemaa kehtestatud topelttolle. «Vastseliina varianti tuleb vaadata teatud ettevaatusega,» lausus Remmelg.
    Remmelg rääkis, et esmalt peab selgitama, kas investeering tuleb Eestisse ja alles siis vaatama, kuhu tehas püstitada. Vastseliina valla optimism on rajatud sellele, et nad asuvad Piusa liivakarjääri lähistel. «Vajalikud on veel mitmed lisatingimused-eeldused,» ütles Remmelg. «Tähtsaim on pääs Vene turule ja selles osas on Eestil raskusi.»
    Selektsioon, millisesse riiki investeering teha, peab USA klaasifirmal olema tehtud tuleva aasta alguseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Saksamaa rikkad liigutavad massiliselt raha Šveitsi
Pühapäeval toimuvatel Saksamaa parlamendivalimistel võivad riigis võimule saada vasakpoolsed. Saksa miljonärid on selle kartuses hakanud oma varasid Šveitsi liigutama, ütlevad pankurid ja maksujuristid, vahendab Reuters.
Pühapäeval toimuvatel Saksamaa parlamendivalimistel võivad riigis võimule saada vasakpoolsed. Saksa miljonärid on selle kartuses hakanud oma varasid Šveitsi liigutama, ütlevad pankurid ja maksujuristid, vahendab Reuters.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.