AB Kindlustus pakub uut maksevahendit
AB Intechi nõukogu esimees Sergei Net?ajev ütles, et mikroprotsessorkaardi eelised on ilmsed, sest see lihtsustab nii klientide kui kaupmeeste elu. Kaart sisaldab infot kliendi kontol oleva raha kohta ja iga tehingu summa võtab makseterminaal sealt kohe maha.
«Langevad ära sellised probleemid, nagu on tekkinud näiteks VISA kaartide kasutamisel Neste tanklates,» ütles Net?ajev. «Müüja ei pea võtma kaardikeskusega iga tehingu puhul ühendust, vaid võib seda teha kord päevas kõigi terminaali mällu salvestatud ülekannete kohta korraga.»
Ka mikroprotsessorkaardi turvalisus on Net?ajevi väitel suurem kui magnetkaardil, sest selle kasutamise autoriseerib klient oma koodi sisestamisega terminaali.
Sergei Net?ajev ütles, et mujal maailmas algas mikroprotsessorkaartide tõsisem rakendamine pankades 1990. aastate alguses ja tänaseks on need laialt levinud.
Pankade Kaardikeskuse ASi tegevdirektor Margus Aun märkis, et sama tehnoloogiat on Eestis püüdnud omal ajal kasutusele võtta Raepank ja Sotsiaalpank. «Lõpuks otsustasid kõik pangad magnetkaardi kasuks, sest see oli rohkem läbitöötatud variant,» sõnas ta.
Auna sõnul moodustas kaardikeskus selle aasta suvel töörühma, mis püüdis mikroprotsessorkaardi ehk kiipkaardi plusse ja miinuseid analüüsida. «Asi on endiselt informatsiooni kogumise järgus,» ütles Aun. «Tasapisi uuritakse, millised on nende kasutusvõimalused pangavõrkudes ja kui suur on tegelik turvalisus.»
Ühispanga pangakaartide osakonna juhataja Meelis Nurk lausus, et mikroprotsessorkaardi probleemiks on ühtse standardi puudumine. «Ükski pank ei ole huvitatud suletud süsteemist, mille kasutusvõimalused on piiratud,» ütles Nurk. «Tegemist on ju küllalt olulise investeeringuga.»
Nurga sõnul võiks mikroprotsessorkaartide kasutuselevõtt pangale maksma minna kümneid miljoneid kroone, ehkki Sergei Net?ajevi väitel saaks hakkama ka vähem kui viie miljoniga.
Net?ajevi andmeil on ühe mikroprotsessorkaardi omahind 25 krooni piires ja üks terminaal maksab 2500--3000 krooni.
Margus Aun avaldas kahtlust, kas Eesti pangad on ikka praegu valmis mikroprotsessorkaarte emiteerima. «Võib-olla on lihtsalt hetk vale,» nentis ta.