• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    AB Kindlustus pakub uut maksevahendit

    AB Intechi nõukogu esimees Sergei Net?ajev ütles, et mikroprotsessorkaardi eelised on ilmsed, sest see lihtsustab nii klientide kui kaupmeeste elu. Kaart sisaldab infot kliendi kontol oleva raha kohta ja iga tehingu summa võtab makseterminaal sealt kohe maha.
    «Langevad ära sellised probleemid, nagu on tekkinud näiteks VISA kaartide kasutamisel Neste tanklates,» ütles Net?ajev. «Müüja ei pea võtma kaardikeskusega iga tehingu puhul ühendust, vaid võib seda teha kord päevas kõigi terminaali mällu salvestatud ülekannete kohta korraga.»
    Ka mikroprotsessorkaardi turvalisus on Net?ajevi väitel suurem kui magnetkaardil, sest selle kasutamise autoriseerib klient oma koodi sisestamisega terminaali.
    Sergei Net?ajev ütles, et mujal maailmas algas mikroprotsessorkaartide tõsisem rakendamine pankades 1990. aastate alguses ja tänaseks on need laialt levinud.
    Pankade Kaardikeskuse ASi tegevdirektor Margus Aun märkis, et sama tehnoloogiat on Eestis püüdnud omal ajal kasutusele võtta Raepank ja Sotsiaalpank. «Lõpuks otsustasid kõik pangad magnetkaardi kasuks, sest see oli rohkem läbitöötatud variant,» sõnas ta.
    Auna sõnul moodustas kaardikeskus selle aasta suvel töörühma, mis püüdis mikroprotsessorkaardi ehk kiipkaardi plusse ja miinuseid analüüsida. «Asi on endiselt informatsiooni kogumise järgus,» ütles Aun. «Tasapisi uuritakse, millised on nende kasutusvõimalused pangavõrkudes ja kui suur on tegelik turvalisus.»
    Ühispanga pangakaartide osakonna juhataja Meelis Nurk lausus, et mikroprotsessorkaardi probleemiks on ühtse standardi puudumine. «Ükski pank ei ole huvitatud suletud süsteemist, mille kasutusvõimalused on piiratud,» ütles Nurk. «Tegemist on ju küllalt olulise investeeringuga.»
    Nurga sõnul võiks mikroprotsessorkaartide kasutuselevõtt pangale maksma minna kümneid miljoneid kroone, ehkki Sergei Net?ajevi väitel saaks hakkama ka vähem kui viie miljoniga.
    Net?ajevi andmeil on ühe mikroprotsessorkaardi omahind 25 krooni piires ja üks terminaal maksab 2500--3000 krooni.
    Margus Aun avaldas kahtlust, kas Eesti pangad on ikka praegu valmis mikroprotsessorkaarte emiteerima. «Võib-olla on lihtsalt hetk vale,» nentis ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.