Uudised
26. november 1997 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik ootab enam mängumaksu

Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud kasiinodelt laekuva õnne- ja osavusmängust ning totalisaatorist hasartmängumaksuna 97,5 miljonit krooni, mis on kolmandiku võrra rohkem kui sel aastal. Samas on uuel aastal kehtima hakkava reklaamiseaduse kohaselt keelatud hasartmängu, mängukohtade ja aadresside reklaam, lubatuks jääb vaid kaubamärgi reklaam.

«Seda, et Olympic-kasiino on Park-hotellis, ei tohi enam öelda,» selgitas Videomati Mängude ASi nõukogu esimees, hasartmängu korraldajate liidu liige Paavo Kangur.

ASi Kristiine Kasiino juhatuse esimehe Enno Heinla sõnutsi on arusaamatu, miks loterii reklaamimine on lubatud, kasiinode reklaam aga keelatud. «Samal ajal on loterii korraldamine omanikule palju suurema rentaablusega kui kasiino pidamine,» lausus ta.

Selleks aastaks planeeriti riigieelarvesse laekumisi õnne- ja osavusmängust ning totalisaatorist 74,4 miljonit krooni, kuid ka see summa jääb rahandusminister Mart Opmanni sõnul täies ulatuses laekumata.

Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiveri sõnutsi ei tohiks hasartmängumaksu laekumisega järgmisel aastal probleeme olla. Samas tõdes ta, et 1. novembri seisuga oli kasiinodelt laekunud vaid 78 protsenti selle aasta plaanitavast maksust. Loteriidelt on laekumine veel väiksem, alla 60 protsendi, lisas Liiver.

Selle aasta hasartmängumaksu laekumise prognoosimisel arvestati 2000 mänguautomaadi ning 20 lauaga kasiinodes. Järgmise aasta prognoosi järgi peaks mänguautomaatide arv olema 1803 ja laudade arv 93.

Praegu on ühe mänguautomaadi pealt makstav maks 3000 krooni ning mängulaua pealt makstav maks 10 000 krooni aastas.

Olympic-kasiinode kaubamärki omava ASi Benetreks Casino Group juhatuse esimees Armin Karu sõnul on Mart Opmann ning riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju lubanud, et hasartmängumaksu järgmisel aastal ei tõsteta. «Kasiinodel on praegugi hing kinni ning investeeringuteks raha ei ole,» lausus ta. Karu on hiljuti avatud 25 miljonit krooni maksma läinud Olympic-kasiino üks omanikke.

Kanguri sõnul töötavad kasiinod 2--3protsendilise rentaablusega, mis tähendab, et praegusest suurema maksu maksmine riigile pole võimalik. «Piirates praegust olukorda ja suurendades maksukoormust võib tulla hoopis tagasilöök ja ahvatlus ebaseaduslike mängusaalide järele, mitte laekumise suurenemine,» lausus Kangur.

Planeeritud maksusumma kättesaamiseks peaks mänguautomaatide keskmine arv Kanguri sõnul olema terve järgmise aasta jooksul 2400, samas kui realistlikuks aasta keskmiseks automaatide arvuks on 2000. Samuti on mängulaudade arvuks prognoositud 93 tema ütlusel liiga kõrge number.

Peale mänguautomaatide ja laudade maksu tuleb kasiinodel tasuda ühekordne tegevusloa maks 600 000 krooni ja korraldusloa maks iga mängukoha pealt kuni 20 000 krooni (kuni viieks aastaks).

Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksust laekus seni 30 protsenti kultuurkapitalile, 7 protsenti Punasele Ristile ja 63 protsenti hasartmängumaksu nõukogule. Uuel aastal väheneb hasartmängumaksu nõukogule laekunud osa 23 protsendini ja regionaalseteks investeeringuteks läheb 40 protsenti hasartmängumaksust.

Eesti kultuurkapitali tegevdirektori Avo Viioli sõnul moodustab õnnemängudest laekuv summa sel aastal ligi veerandi nende 67 miljoni krooni suurusest eelarvest. Tänaseni on õnnemängudelt laekunud raha graafikujärgselt ning planeeritud summa peaks aasta lõpuks täis tulema, lausus ta.

Eesti Punase Risti eelarvest moodustab hasartmängumaksust laekuv raha ligi 90 protsenti, lausus peasekretär Riina Kabi. Ta lisas, et organisatsioon pole teinud rahandusministeeriumile taotlust Punasele Ristile laekuva mängumaksu osa suurendada.