Brüsseli arengukava Eesti ettevõtjate huvides

Artikkel

- Uudised
- 1. detsember 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Brüsseli arengukava Eesti ettevõtjate huvides
Täna arutab valitsus arengu-kava «Majandusstrateegia 2002», mille koostamisel peeti eeskätt silmas alanud kuul oodatavat otsust selle kohta, kas Eesti kutsutakse ühinemisläbirääkimistele Euroopa Liiduga või mitte.
Äripäev tervitab sellise arengukava valmimist ja on veendunud, et see suurendab ettevõtjate kindlust Eesti ettevõtlusruumis tegutseda.
Euroopa Liidu nõudmisel koostatud «Majandusstrateegia 2002» kõige tähtsam eesmärk on määramatuse vähendamine Eesti majanduspoliitilise tuleviku suhtes.
Arengukava heakskiitmine tähendab, et on valminud tegelikult esimene alusdokument, mille järgi saab viie aasta möödudes konkreetseid numbrilisi väärtusi aluseks võttes valitsuse tegevust hinnata.
Saab hinnata, kas valitsus on oma lubatu teoks teinud ning millises suunas on vahepeal muudatused toimunud.
Valitsusel on kindel ja konkreetne eesmärk, mille poole oma tegevusega püüelda. Ettevõtjad saavad aga teada, millise majandusruumi valitsus loodab kujundada ning oskavad oma tulevikuplaane tehes sellega arvestada. See vähendab ühtlasi üllatusmomenti võimalike ebameeldivate mängureeglite kehtestamise näol. Isegi kui viimaseid peaks tehtama, on need osaliselt ette nähtavad.
Pole võimatu, et arengukava aluseks võttes koostavad ettevõtjad isegi oma selle ajavahemiku lobby-strateegia, soovides kavandatud arengut endale soodsamas suunas muuta.
Seni toimis valitsus Eesti majanduse tulevikku kavandades nn Kolumbuse efekti järgides: algul ei tea, kuhu sa lähed; siis ei tea, kuhu sa jõudsid ning pärast ei mäleta, kus sa enne olid.
Selle tõenduseks on valitsuse tegevuse põhieesmärgid 1997. ja 1998. aastaks, mille majandusosas on võetud täitmiseks vaid kaks numbrit: tagada majanduskasv 4--5% aastas ja hoida inflatsioon tõusmast üle 10--12% aastas.
Vaatamata sellele on Eesti majandus arenenud, eriti hoogsalt seejuures viimase aasta jooksul. Umbes üheksaprotsendist majanduskasvu aastas, nagu tänavu loota, ei oleks tõenäoliselt paar aasta tagasi juletud ennustadagi. See asjaolu räägib isegi arengukava puudumise kasuks. Vastasel korral oleks ehk püütud hoogsal arengul tiibu kärpida, et see plaanitust ette ei tormaks.
Paraku on viimase paari kuu tagasilöögid majanduses märku andnud, kui oluline on majanduspoliitilise mängumaa määratlemine ja põhinäitajate kavandamine, eriti välismaailma silmis usaldusväärsuse tagamise huvides. On ju tõuge nii «Majandusstrateegia 2002» nagu ka konkreetselt lähema aasta tegemisi kajastava IMFi memorandumi koostamiseks tulnud piiri tagant.
Et eelnimetatud majanduskavade tandemi näol on tegemist valituse majandusprogrammiga, siis tuleb kõigepealt need kiirelt avalikustada.
Muidu võivad need küll piiri taha Eestist positiivse signaali saata, aga meie enda ettevõtjatele mõjuvad kui saladokumendid, mille vastu usaldus ei saagi tekkida.
Hetkel kuum