Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brüsseli arengukava Eesti ettevõtjate huvides

    Täna arutab valitsus arengu-kava «Majandusstrateegia 2002», mille koostamisel peeti eeskätt silmas alanud kuul oodatavat otsust selle kohta, kas Eesti kutsutakse ühinemisläbirääkimistele Euroopa Liiduga või mitte.
    Äripäev tervitab sellise arengukava valmimist ja on veendunud, et see suurendab ettevõtjate kindlust Eesti ettevõtlusruumis tegutseda.
    Euroopa Liidu nõudmisel koostatud «Majandusstrateegia 2002» kõige tähtsam eesmärk on määramatuse vähendamine Eesti majanduspoliitilise tuleviku suhtes.
    Arengukava heakskiitmine tähendab, et on valminud tegelikult esimene alusdokument, mille järgi saab viie aasta möödudes konkreetseid numbrilisi väärtusi aluseks võttes valitsuse tegevust hinnata.
    Saab hinnata, kas valitsus on oma lubatu teoks teinud ning millises suunas on vahepeal muudatused toimunud.
    Valitsusel on kindel ja konkreetne eesmärk, mille poole oma tegevusega püüelda. Ettevõtjad saavad aga teada, millise majandusruumi valitsus loodab kujundada ning oskavad oma tulevikuplaane tehes sellega arvestada. See vähendab ühtlasi üllatusmomenti võimalike ebameeldivate mängureeglite kehtestamise näol. Isegi kui viimaseid peaks tehtama, on need osaliselt ette nähtavad.
    Pole võimatu, et arengukava aluseks võttes koostavad ettevõtjad isegi oma selle ajavahemiku lobby-strateegia, soovides kavandatud arengut endale soodsamas suunas muuta.
    Seni toimis valitsus Eesti majanduse tulevikku kavandades nn Kolumbuse efekti järgides: algul ei tea, kuhu sa lähed; siis ei tea, kuhu sa jõudsid ning pärast ei mäleta, kus sa enne olid.
    Selle tõenduseks on valitsuse tegevuse põhieesmärgid 1997. ja 1998. aastaks, mille majandusosas on võetud täitmiseks vaid kaks numbrit: tagada majanduskasv 4--5% aastas ja hoida inflatsioon tõusmast üle 10--12% aastas.
    Vaatamata sellele on Eesti majandus arenenud, eriti hoogsalt seejuures viimase aasta jooksul. Umbes üheksaprotsendist majanduskasvu aastas, nagu tänavu loota, ei oleks tõenäoliselt paar aasta tagasi juletud ennustadagi. See asjaolu räägib isegi arengukava puudumise kasuks. Vastasel korral oleks ehk püütud hoogsal arengul tiibu kärpida, et see plaanitust ette ei tormaks.
    Paraku on viimase paari kuu tagasilöögid majanduses märku andnud, kui oluline on majanduspoliitilise mängumaa määratlemine ja põhinäitajate kavandamine, eriti välismaailma silmis usaldusväärsuse tagamise huvides. On ju tõuge nii «Majandusstrateegia 2002» nagu ka konkreetselt lähema aasta tegemisi kajastava IMFi memorandumi koostamiseks tulnud piiri tagant.
    Et eelnimetatud majanduskavade tandemi näol on tegemist valituse majandusprogrammiga, siis tuleb kõigepealt need kiirelt avalikustada.
    Muidu võivad need küll piiri taha Eestist positiivse signaali saata, aga meie enda ettevõtjatele mõjuvad kui saladokumendid, mille vastu usaldus ei saagi tekkida.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
LHV lunastab ennetähtaegselt 200 AT1 võlakirja
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.