Kes peab hakkama vähendama tarbimist?

Valitsuse maailmale antud lubadusele, et Eestis hakatakse piirama tarbimist, ei eelnenud põhjalikku analüüsi. Me ei tea, kui palju keegi tarbib ja kelle tarbimist rakendatavad meetmed tegelikult piiravad.

USAs väidetakse, et neil kuulub 95% rikkustest 5 protsendile ameeriklastest. Nii suureks arvatakse seal kõrgklass. Kui samad proportsioonid kanda üle Eestisse, mahuks meil kõrgklassi 75 000 inimest.

Eesti tegelikuks kõrgklassiks võib pidada umbes 2000-liikmelist kooslust. Neil ületab aastane sissetulek miljon krooni ning vara suurus mahub vahemikku 5--300 miljonit krooni. Nende puhul võib rääkida luksuslikust tarbimisest, mida ei mõjuta tarbimislaenude piiramine ega ka intresside tõstmine.

Tipptasemel eramud või korterid ja head autod on neil üldjuhul olemas. Kallis riietus ning puhkusereisid 2--3 korda aastas kuuluvad hea tooni juurde.

Puhkemaja rannikul, luksuskaater või jaht on samuti olemas või pole selleks soovi. Tänase kõrgklassi tulud on erinevalt teiste omadest rohkem kaitstud, sest need on sageli jaotunud tootmise, vahendamise ning väärtpaberituru vahel. Nemad on paigutanud suure osa sääste igaks juhuks ka välismaale.

Muutused rahaturul mõjutavad kõige enam keskklassi. Neid, kellele eelkirjeldatud elatustase on eesmärk või on see saavutatud ajast ette rutates laenude abiga. Just keskklassil on igakuistes sissetulekutes peale töötasu oluline osa aktsiaturu spekulatsioonidel.

Keskklassi aastane sissetulek on 250 000--1 000 000 krooni ning vara 1--5 miljoni eest. Laenu eest ehitatud miljon kuni kaks maksev eramu või veidi odavam korter, liisitud autod, kord aastas puhkus välismaal ning piisav rahavaru kulutusteks heale riietusele, korralikule söögile ning mõõdukatele lõbustustele.

Ometi ei võimalda see elustandard pimesi tehtud luksuslikke kulutusi ning on kergelt haavatav väliste tegurite poolt. Julgen pakkuda, et hetkel on Eestis sellise keskklassi suuruseks 10% elanikkonnast ehk umbes 150 000 inimest. Igal juhul on just keskklass viimase aasta jooksul kõige enam suurenenud. Liiga kiiresti?

Veidi kaugemas tulevikus võiks Eestis omada sellist elustandardit kolmandik elanikkonnast. Vanuserühm 25--40 aastat on silmnähtavalt varakam kui vanuserühm 40--60. Põhiküsimuseks saab see, kas neile, kes on täna nooremad kui 20 aastat, on tulevikus piisavalt hästitasuvaid ametikohti ettevõtluses.

Võrreldes arenenumate riikidega on meil tippjuhid, keskastmejuhid ja spetsialistid kuni paarkümmend aastat nooremad. Vaevalt et tulevikus põlvkonnavahetused enam nii revolutsiooniliselt toimuvad. Ka aktsiaturg ei suuda enam pakkuda imelisi sissetulekuid.

Kui valitsuse ja pankade poolt rakendatavad meetmed tõepoolest majandust jahutama hakkavad, pidurdub keskklassi suurenemine ning keskklass võib isegi väheneda. Samal ajal peaks ka olemasolev keskklass piirama tarbimist. Väikesel kõrgklassil puudub selleks vajadus ning vaesemal elanikkonnal võimalused. Kõige suuremaks igakuiseks kuluks on keskklassi neljaliikmelisel perekonnal eluasemelaenu tagasimakse ja laenuintressid.

Selle suurus võib olla 10 000--20 000 krooni kuus ehk 120 000--240 000 krooni aastas. Kahe sõiduauto liisimine maksab 10 000 krooni kuus ehk 120 000 krooni aastas. Keskmise hinnatasemega turismisõit neljale maksab vähemalt 40 000 krooni. Kulud toidule, riietele, teenustele, bensiinile, majapidamisele peaksid mahtuma vahemikku 10 000--20 000 krooni kuus ehk 120 000--240 000 krooni aastas. Nii võivadki kesklassi perekonna ühe kuu kulud ulatuda kuni 50 000 kroonini.

Ametliku statistika järgi meil nii suurt ja varakat keskklassi olemas ei ole. Ametliku statistika järgi ei tohiks olla ostjaid ka uutele eramurajoonidele, liisijaid tuhandetele sõiduautodele jne. Tegelikult on. Varjatud tulude osatähtsus on keskklassil tavalisest suurem.

1998. aastal peaks tarbimise poolelt tugeva tagasilöögi saama elamuehitus, autode müük ja turism. Kui seda ei juhtu, ei ole valitsus ja pangad tarbimist oluliselt piirata suutnud.