Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infotehnoloogia kasutamine ettevõtte põhitegevuses

    Tänapäeval on infotehnoloogia raken-damine ettevõtte põhitegevuses iseenesestmõistetav asi. Infotehnoloogia all mõistame käesolevas kontekstis arvutustehnika riist-, võrk- ja tarkvara ning nende kasutamiseks vajalikke eeskirju ning tehnilisi vahendeid.
    Kui firma infosüsteem toimib normaalselt ja selle arendamise suunad on täpselt paigas, siis ei paista IT probleemid silma ka ettevõtte igapäevaste tööküsimuste lahendamisel. Isegi siis, kui ettevõttes ei ole oma infoosakonda või IT juhti.
    Üsna sageli jõuavad IT probleemid siiski ka ettevõtte ärijuhtide vaatevälja. Seda nii loodava firma kui ka toimiva, aga oma põhitegevust ümberkorraldava firma puhul. Siis püütakse kõigepealt leida vastused küsimustele, miks üldse peab ITsse investeerima ning kus ja kuidas on arvutustehnikat mõistlik kasutada.
    Alljärgnevalt mõned pidepunktid nendele küsimustele vastamiseks:
    - ettevõtte juhtimisotsuste vastuvõtmiseks on vaja eelnevalt töödeldud informatsiooni, mis on viidud otsustamiseks sobivale kujule (andmete võrdlus, statistika jms);
    - lähteinfo maht on suur, käsitsi ei jõua üldistatud andmeid ette valmistada, sest kiiresti muutuvas majandusolukorras peab kiiresti otsustama;
    - info hankimiseks ja otsuste edastamiseks on vaja häid kommunikatsioonivahendeid (lokaal- ja laivõrk, e-post, Internet jms). Head (füüsilised) sidekanalid ilma infovahetust toetavate infotehnoloogia seadmete ja tarkvarata ei taga normaalset kommunikatsiooni maailmaga;
    - väga palju infot on kättesaadav ainult elektroonilisel kujul;
    - arvuti on masin, mis ei ole võimeline mõtlema. Seega ei saa masinale anda otsustamisülesannet. Ta täidab ainult inimese ette antud programmi ja teeb seda kiiresti ning vigadeta;
    - arvuti suudab töödelda suuri andmehulki, korraldada kommunikatsiooni, teha kiiresti arvutusi, asendada kirjutusmasinat ja joonistuslauda jne;
    - samuti võib panna arvuti jälgima dokumentide liikumist, jälgima ja juhtima grupitööd jne.
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
EASi ja KredExi ühendasutuse juht Lauri Lugna lahkub ametist
EASi ja KredExi ühendasutuse nõukogu kutsus tagasi juhatuse esimehe Lauri Lugna, tema ametiaeg lõppeb 28. aprillil.
EASi ja KredExi ühendasutuse nõukogu kutsus tagasi juhatuse esimehe Lauri Lugna, tema ametiaeg lõppeb 28. aprillil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.