• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikassa saab ligi miljard krooni lisaraha

    Rahandusministeeriumi eelarve tulude talituse juhataja Einar Kiili sõnul ei mäleta ta, et varasematel aastatel oleks eelarve detsembri alguses täis laekunud. Kiil kinnitas, et selle põhjus pole mitte oskamatult planeeritud eelarve, vaid enneolematult edukas majandusaasta. Riigieelarve tuludeks oli tänavu kavandatud 12,7 miljardit krooni.
    Käesoleva aasta rohkem kui 800 miljoni kroonine tulude ülelaekumine on rahandusministeeriumi teatel tingitud ka ASi Eesti Merelaevandus erastamisest saadud 400 miljonist kroonist. Möödunud aastal kujunes riigieelarve ületuluks 320 miljonit krooni.
    Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiver ütles, et riigikassa ületulu suunatakse täiendavalt majanduse stabilisatsioonifondi. Ministeeriumi avalike suhete talituse juht Aili Ohlau täpsustas, et enne stabilisatsioonifondi suunamist kasutatakse seda raha kassatagavarana, sest tavaliselt laekub eelarvesse aasta esimestel kuudel vähem raha.
    Esimeseks detsembriks oli ettevõtte tulumaksu laekunud riigieelarvesse 1,14 miljardit krooni ehk 103,5 protsenti aastaeelarves kavandatust, käibemaksu 6,01 miljardit krooni ehk 102,9 protsenti, tubakaaktsiisi 419 miljonit krooni ehk 128,7 protsenti ja õlleaktsiisi 148 miljonit krooni ehk 122,5 protsenti.
    Füüsilise isiku tulumaksu oli detsembri alguseks eelarvesse laekunud 2,06 miljardit krooni ehk 89,3 protsenti aastaeelarves planeeritust. Aktsiise oli laekunud 2,07 miljardit krooni ehk 88,8 protsenti.
    Halvemini on laekunud alkoholiaktsiisi, 85,5 protsenti eelarves planeeritust, mootorikütuse aktsiisi 80,1 protsenti ja mootorsõidukiaktsiisi 73,8 protsenti aastaeelarvest.
    Einar Kiil lisas, et mootorikütuse aktsiisi laekus riigieelarvesse planeeritust vähem ka eelmisel aastal ja oma osa on aktsiisitõusuga kaasnenud salakaubanduse hoogustumisel.
    Samas planeerib rahandusministeerium aktsiiside 19,5 protsendi suurust tõusu järgmisel aastal. «See peaks olema reaalne, arvestades kütusekoguseid,» põhjendas Kiil.
    Riigieelarve järgmise aasta mahuks on eelarveprojekti järgi kavandatud 14,46 miljardit krooni, tulude ülelaekumisest prognoositav ligi 54 miljonit krooni läheb majanduse stabilisatsioonifondi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.