Ukrainasse eksportijad paluvad peaministrilt abi

Kuigi Eesti ja Ukraina vahel kehtib 1996. aasta märtsist vabakaubandusleping, pole see eksportivate ettevõtete meelest piisavalt kiiresti rakendunud.

Kaubandus-tööstuskoja projektijuhi Viive Tiigi sõnul juhiti pöördumises tähelepanu vajadusele kiirendada vabakaubanduslepingu ühiskomitee loomist, kes jälgiks mõlemapoolselt lepingu sätete täitmist.

Samuti palus kaubandus-tööstuskoda välisministeeriumil ja Eesti suursaatkonnal Ukrainas takistada Ukraina poolt vastu võetud importi piiravate seaduste rakendamist Eesti ettevõtete suhtes, teatas Tiik.

Kuna pöördumine koostati alles eelmisel nädalal, pole kaubanduskoda Tiigi sõnul veel vastust saanud.

Tiik lisas, et kuigi palju on räägitud Ukraina soovimatusest astuda samme tekkinud takistuste kaotamise suunas, võiks meie ettevõtjate seisukoha järgi ka Eesti riik suuremat initsiatiivi näidata.

Ukraina ekspordiga seonduvaid probleeme arutati ka detsembri lõpus Eesti kaubandus-tööstuskoja organiseeritud Ukrainasse eksportivate ettevõtete ümarlauas.

Viive Tiik selgitas, et suurimaks probleem on Eesti töösturitele Ukraina poolt Eesti toodete suhtes rakendatavad kõrgemad aktsiisimaksud, vabakaubanduslepingu kohaselt peaksid aktsiisid võrdsed olema.

Raskusi tekitab ka asjaolu, et Ukraina ei aktsepteeri siinseid sertifitseerimisasutusi. «Soovime, et meie tööstur ei peaks sertifikaati hankima Ukrainast, vaid saaks selle juba siin kätte,» rääkis Tiik, «Selleks peab siinsetes laborites antud sertifikaate tunnustama ka Ukraina.»