26. jaanuar 1998 kell 22:00

Piimatöösturid kardavad Venemaa tolli

Venemaa uus tollimaksu arvestamise kord vähendab Eesti piimatööstuste käesoleva aasta kasumeid ning pikemas perspektiivis langetab kohalikul turul ka piima kokkuostuhinda. Kuigi piimatööstuste juhid püüavad leida väljapääsu kujunenud olukorrast, kostub nende suust siiski pettumust.

«Hakkame tunduvalt vähem raha saama,» tunnistab ASi Põlva Piim juhatuse esimees Enn Sokk. «Müüme sinna seni, kuni see kasumit toob.»

1. veebruarist muudab Venemaa imporditollide arvestamise korda. Tollimaksu hakatakse edaspidi arvestama kindlaksmääratud hinnana kauba koguse järgi, mitte deklareeritud hinna alusel nagu seni. Erinevatel hinnangutel peetakse Venemaa sellise käitumise põhjuseks seda, et importijad on sisseveetud kaupa odavamana deklareerides maksnud vähem tollimaksu.

Venemaa kaubandusest saadava kasumi vähenemine on üks põhjus, miks viit suurt piimatööstust ühendav Ühinenud Meiereid koostas selleks aastaks suhteliselt tagasihoidliku kasumiprognoosi, 28 miljonit krooni. Eelmisel aastal oli kontserni kasum üle kümne miljoni krooni suurem.

«Oleme arvestanud, et kontsern saab Venemaalt sellel aastal 14 miljonit krooni vähem tulu,» ütleb Ühinenud Meiereide juhatusse kuuluv Enn Sokk.

«Hapukoore tonni pealt saame edaspidi näiteks 20 USA dollarit (280 krooni --toim.) vähem,» lisab Ühinenud Meiereide juhatuse esimees Aivar Pärgmäe.

Hapukoor ja või on Eesti piimatööstuste tähtsaimad ekspordiartiklid Venemaale.

Eesti piimatöötlejad ei soovi täpsemalt kommenteerida, millise skeemi alusel müüvad nad praegu Venemaale toodangut. «Kas te töötate Eesti või Vene ärimeeste huvides?» küsib Aivar Pärgmäe.

Pole vaja seletada äritegevuse üksikasju nii põhjalikult lahti, leiab ka Enn Sokk. «See toob kahju kogu Eesti piimandusele,» väidab ta.

Piimakaup läheb Venemaale läbi mitme vahendaja ja offshore-firma, kusjuures tollis deklareeritakse selle hind ostja ja müüja vahelisel kokkuleppel odavamaks. Seda, et Eesti piimatööstused ei aja Venemaaga päris ausat äri, tunnistavad ka eelmise aasta jaanuarist kuni oktoobrini deklareeritud keskmised võihinnad tollis. Nende numbrite järgi on tööstused müünud Venemaale võid poole odavamalt kui näiteks läände ja teistesse Balti riikidesse.

Tolliameti tolliosakonna juhataja Riika Toompalu ei leia hinnavahele muud seletust, kui piimatööstused ja nende partnerid petavad Vene riiki. Ta keeldub samas täpsemalt selgitamast, kuidas piim ja piimatooted Venemaale jõuavad.

«Teada on, et kaup vahetab teel mitu korda omanikku ja satub lõpuks offshore-firma omandusse, kelle peale maksuhalduri hammas ei hakka,» sõnab Toompalu.

«Loomulikult teavad ostja ja müüja neid skeeme, kuid pole eetiline neist rääkida,» ütleb Enn Sokk. «Eesti riik ei saa ju mitte sentigi kahju ja Venemaa vaadaku ise, kuidas ta hakkama saab. Kui seda teed poleks leitud, poleks keegi sinna midagi müünud.»

Keskühistu Eesti Piim direktor Jaan Mutli ütleb, et pole midagi imelikku, kui Venemaa seadustes olevaid auke ära kasutatakse. «Seadus ei kehtesta piirhindu ja seda kasutati lihtsalt ära,» lisab ta.

Küsimusele, mida tähendab Venemaalt saadavate kasumite vähenemine ja turu kaotus kohalikele piimatööstustele, ei tule kohest vastust. «Piima varumishind ilmselt sel aastal ei tõuse, pigem vastupidi,» lausub Mutli. Samal arvamusel on ka Paide piimakombinaadi tegevdirektor Jaan Käär.

«Üleöö ei muutu kombinaadi töös midagi,» kinnitab Jaan Käär. Samas loodab ta, et tulevikus saab Ühinenud Meiereide peamiseks ekspordipartneriks Ukraina, samuti suureneb Läti ja Leedu osatähtsus.

Ühinenud Meiereid peavad praegu osa Läti ja Leedu piimakombinaatidega läbirääkimisi nende liitmiseks endaga.

Ukrainasse saab müüa samu tooteid kui Venemaale, ütleb Enn Sokk. «Siiski on Ukrainal ka üks suur puudus, sealne hulgikaubandus on välja arenemata, petta võib saada kergemini kui Venemaal,» tunnistab ta.

Põlva piimakombinaadi juht näeb lahendust mõne Ukraina hulgifirma ostmises või oma ettevõtte loomises Ukrainasse.

Hetkel kuum