Ettearvamatud Hiina ja Hongkong
Hiina valuuta nõrgeneb kevade jooksul 15--20% ja ka Hongkong suudab vaevalt oma dollari seotust USA dollariga hoida, ennustas Rootsi autoriteetsemaid firmajuhte, Investori juhatuse esimees Percy Barnevik. Ka Aasia analüütikud usuvad, et Hiina laseb oma jüaanil nõrgeneda, et paremini konkureerida naaberriikidega, meelitada riiki välisinvesteeringuid ja aidata ekspordifirmasid.
Osa eksperte leiab, et kui kukub Hiina jüaan, kukub ka Hongkongi dollar. Merrill Lynchi ökonomist Xu Xiaonian vaidleb sellele vastu: kui Hiina peaks devalveerima, suureneb tema eksport läbi Hongkongi, mis on viimasele kasulik.
Umbusklikku suhtumist Hongkongi dollarisse näitavad kõrged pikaajalised intressid. Juulist saadik on viie aasta intress tõusnud seitsmelt kümnele, mis on väga suur tõus, kui arvestada, et Hongkongil ei ole riiklikku laenuvajadust ja riigivõlga, mis rahvusvahelisi investeerijaid võib ärevile ajada. Hongkong püüab turgu rahustada ka väitega, et tal on maailma suuruselt kolmas valuutareserv.
Hiina eksperdid rõhutavad, et kuigi devalveerimine stimuleeriks Hiina eksporti, kiirendaks see ka inflatsiooni. Hiinal peaks 1945.--1949. a hüperinflatsioon veel hästi meeles olema, iseäranis kui nad praegu turumajandusele üle lähevad.
Pealegi on Hiina valuuta konverteeritav dollari suhtes ainult kaubandustehingutes, mitte kapitalitehingutes. Hiina on viimase viie aasta jooksul saavutanud hea kaubandusbilansi ja valuutareservi. Mullu oli Hiina kaubandusbilansi ülejääk 40 mld dollarit ja valuutareserv 150 mld dollarit.
Hiina tahab saada majanduslikuks suurriigiks. Devalveerimise vältimine aitaks suurendada stabiilsust Aasias ning pääseda tal paremini maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO). Devalveerimisest hoidumine aitaks suurendada valitsuse autoriteeti, mis on vajalik kiirete majandusreformide jätkamiseks, arvavad eksperdid.
Viimastel nädalatel on Hiinat külastanud mitu kõrgetasemelist USA delegatsiooni, kes on tungivalt soovitanud jüaani mitte devalveerida. Kõigepealt uuris USA kongressi delegatsioon, mis läheb rahvusvahelise valuutafondi abi Aasia kriisi leevendamisel täiendavalt maksma USA maksumaksjatele. See on põhjustanud USAs Clintoni administratsiooni teravat kriitikat. USA aserahandusminister Lawrence Summers rõhutas Hiina liidritega kohtudes, et devalveerimine suurendaks juba niigi suurt USA kaubandusdefitsiiti. REUTER-DI-ÄP