Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maja kadus agentuuri abiga

    Erastamisagentuuri (EEA) pressiesindaja Erkki Erilaid kinnitas, et agentuur oli tõepoolest andnud loa teha Lembitu tütarfirma aktsiakapitali mitterahaline sissemakse Viru 11 hoone näol.
    Kui aga Lembitu nõukogus, kus riigile kui 49 protsendi aktsiate omanikule kuulub viiest häälest kaks, pandi hääletusele aktsiateks muutunud maja võõrandamine, jäid erastamisagentuuri esindajad lihtsalt vähemusse, selgitas Erilaid.
    Lembitu ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma ütles, et tehing leidis ilmselt aset mõni kuu enne pankrotimenetluse algatamist läinud aasta novembris. Halduri käsutuses olevate dokumentide põhjal läks Viru 11 hoone Meromer Eesti ASi omandusse. Lembitu bilansi järgi oli Meromeri aktsiate omandamise hinnaks 5,5 miljonit krooni.
    Saarma lisas, et veel läinud aasta novembrist pärit bilansi järgi kuulusid Meromeri aktsiad Lembitule, kuid ta on kuulnud nende edasimüügist ühele offshore-firmale. Kui see tõepoolest nii on, muutub tehingu tagantjärele kehtetuks tunnistamine raskeks, tunnistas Saarma.
    ASi Lembitu juhataja Mart Varjun keeldus Viru 11 maja müügiga seonduvat kommenteerimast. «Ma ei näe põhjust, miks peaksin seda praegu tegema,» märkis Varjun. Üks Lembitu vastu pankrotiavalduse esitanutest oli Lembitu ise.
    Kinnisvaraekspert Eero Olander ASist Uus Maa ütles, et enam kui 1000m² pinnaga Viru 11 reaalne müügihind võib olla 10--15 mln krooni vahel. Vanalinnas asuva kinnisvara kõrget hinda kärbib Viru 11 puhul asjaolu, et aprillis asub kinnisvarafirma Mendelson & Co otse endise Lembitu hoone ette rajama kaubamaja.
    Kaubamaja ehituseks moodustatud Viru Tänava Ärihoone ASi projektijuht Aivar Kaitsa ütles, et tulevane kaubamaja projekteeriti arvestusega, et selle korrused oleksid ühel tasapinnal Lembitu korrustega nende võimalikuks ühendamiseks vahegaleriidega.
    Möödunud neljapäeval Tallinna linnakohtus toimunud istungil kinnitas Toomas Saarma, et Lembitu on võlgu ühtekokku 19,7 mln krooni. Suurim võlausaldaja on Tallinna maksuamet 10,9 miljoni krooniga. Siiani on maksuamet rakendanud inkassovõimalust: suurem osa rahast, mis Lembitu pangakontole laekub, kantakse otse üle maksuameti arvele.
    Võlausaldajate hulgas on ka Ühispank, kes laenas Lembitu enamusaktsiad erastanud ASile Rajaleidja 1,6 mln krooni. Ühispanga laen on kaetud kommertspandiga, kunagiste õmbluskodadega Tallinna eri piirkondades.
    Pankrotihaldur tunnistas, et Lembitu likviidsustase näitab üliselget pankrotisituatsiooni. Saarma sõnul kujunes pankrotiseis välja pikema perioodi vältel, üheks põhjuseks oli ka see, et uus omanik ei teinud vajalikke lisainvesteeringuid. Samuti käis Lembitu ligi kaks aastat kohut ASiga Sindent, kes vastavalt enne erastamist sõlmitud lepingule rentis kõiki Viru 11 ruume kuni aastani 2012. Kohtuotsusega on Sindenti rendileping tunnistatud täielikult seadusevastaseks.
    Käibevara on Lembitul bilansi järgi 11 mln kr, kuid et selle moodustavad põhiosas seisev kaup, lõpetamata valmistoodang, tooraine ja materjalid, kujuneb tegelik hind oluliselt madalamaks.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.