Elukallidus tegi suure tõusu

09. veebruar 1998, 00:00

Statistikaameti hinnastatistika teenistuse juhataja Eveli ?okman ütles, et tarbijahinnaindeks ongi muutunud kõige rohkem tavaliselt jaanuaris. Sellel aastal põhjustas hinnaindeksi tõusu mitmete valdkondade kaupade ja teenuste üheaegne hinnatõus, sh elekter, vesi, kanalisatsioon, lausus ?okman.

?okman rääkis, et ligi seitsmeprotsendilise hinnatõusu transpordi ja side valdkonnas põhjustas ühiskondliku transpordi ja postiteenuste kallinemine. «Jõulude ajal olid postiteenused allahinnatud, nüüd tõusid need hüppeliselt tagasi,» lisas ta.

Neli protsenti kasvasid eelmisel kuul kulutused eluasemele, mille taga on ?okmani sõnul elektri hinna tõus kodutarbijatele. 1. jaanuarist maksab elekter eraisikutele 65 senti kilovatt-tunni kohta senise 60 sendi asemel.

Elektri hinna tõusuga oli seotud ka enamiku teenuste hinna tõus keskmiselt 5,1 protsenti, mille tasakaalustas kaupade ühe protsendi suurune kallinemine.

?okman tõdes, et selliseid valdkondi, kus kaupade ja teenuste hind aasta alguses langes, oli vähe. «Toiduainetest langes vaid kohvi hind,» tunnistas ta.

ASi Eesti Post peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid ei nõustu väitega, et postiteenuste hinna tõus mõjutaks oluliselt tarbijahinnaindeksi kasvu. «Postiteenuste osa füüsiliste ja juriidiliste isikute kulutustes on kaduvväike,» sõnas Tõeleid.

18. jaanuaril 30 sendi võrra kallinenud kirja saatmine tekitab eraisikutele täiendavaid kulutusi vaid keskmiselt 1,25 krooni aastas, väitis Tõeleid.

Järgmiste hinnatõusude kohta postiside valdkonnas ei osanud Tõeleid midagi öelda. «Kõik sõltub sellest, mis toimub meie poolt ostetavate teenuste ja tööjõu hindadega,» ütles Tõeleid. «Loomulikult pole me huvitatud kõrgetest hindadest, vaid hoopis suurest mahust.»

Majandusanalüütik Hardo Pajula ütles, et ühe kuu järgi ei saa tulevase tarbijahinnaindeksi muutumise kohta midagi öelda. Ta nentis, et aasta alguses korrigeeriti paljusid administratiivselt määratud hindu.

«Kallimaks läinud bussisõit, vesi ja elekter on maksupoliitilised küsimused, mille hind ei kujune turul,» rääkis Pajula. «Alusinflatsiooni, mis peaks näitama vabal turul kujunevate kaupade hinna survet, need näited eriti ei peegelda.»

«Kui me valimisi silmas peame, siis enne seda ilmselt väga suuri hinnakorrektsioone enam tegema ei hakata,» prognoosis Pajula.

Pajula väitis, et käesoleva aasta inflatsioon ei pruugi olla kokkuvõttes kõrgem kui eelmisel aastal, 11,2 protsenti. Käesoleva aasta inflatsiooniks prognoosib valitsus 9,6 protsenti.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing